Obama: kaalume «piiratud rünnakut» Süüriale

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalias protestiti täna USA võimalike õhurünnakute vastu Süürias.
Austraalias protestiti täna USA võimalike õhurünnakute vastu Süürias. Foto: SCANPIX

Obama kinnitusel ei tohi keemiarünnak Süürias jääda vastuseta ning USA kaalub võimalusi piiratud rünnakuks.

«Me ei saa aktsepteerida maailma, kus naisi ja lapsi ning süütuid tsiviilisikuid massiliselt gaasitatakse,» sõnas USA president Barack Obama eile Valges Majas ajakirjanikele.

Ta tsiteeris välisminister John Kerry esitatud andmeid, mille põhjal hukkus Süüria valitsusvägede keemiarünnakus 1429 inimest (sealhulgas 426 last). Süüria kinnitusel on USA andmed täis valesid ning keemiarünnaku panid toime mässulised.

USA vastus on veel kavandamisjärgus ning see saab olema piiratud ning ei kaasa maavägede Süüriasse toimetamist, kinnitas Obama. USA seisukohta toetab ka Prantsusmaa president Hollande.

Sellele, et USA tegevusplaani väljatöötamisega ametis on, viitab ametnike sõnul ka see, et välisminister Kerry vestles eile Suurbritannia, Egiptuse, Saksamaa, Hollandi, Uus-meremaa, Saudi-Araabia ja Araabia ühendemiraatide ametivendade ning Araabi Liiga peasekretäriga.

Rünnakus kasutatakse Reutersi andmetel tõenäoliselt Vahemeres paiknevate USA mereväe laevade tiibrakette, ent löögi toimumise aega pole veel kindlaks määratud. Esialgu räägiti, et see ei toimu enne ÜRO keemiarelvaekspertide Süüriast lahkumist. Täna hommikul jõudsid eksperdid aga Liibanoni ning BBC korrespondendi Kevin Connolly sõnul eemaldas see nii rünnaku teelt nii praktilise kui poliitilise takistuse. Kuigi võetud proovide analüüsimine võtab ilmselt veel aega, on USAl tema kinnitusel olnud kogu aeg isiklikud allikad millele tugineda ning nad ei jää ootama uudingute lõppraportit.

Sõjaväerajatiste lähedal elavad süürlased varuvad Connolly sõnul toitu ning püüavad oma perekondi turvalisematesse paikadesse toimetada, sest kõik paistavad uskuvat, et USA rünnakud toimuvad. Üheks selle põhjuseks peetakse ka Ühendriikide vajadust tõestada, et «punase joone ületamine», milleks nad keemiarünnakut korduvalt nimetanud on, ei jää vastuseta.

ÜRO peasekretäri General Ban Ki-mooni kinnitusel võib keemiarelvaekspertidel lõpliku raporti koostamine veel ligi kaks nädalat aega võtta.

Süüria liitlase Venemaa sõnul oleks igasugune ühepoolne sõjaline rünnak ilma ÜRO julgeolekunõukogu kooskõlastuseta otsene rahvusvahelise õiguse rikkumine. Süüria president Bashar al-Assad kinnitas, et tema riik kaitseb end igasuguse Lääne agressiooni eest.

Obama nentis eile, et 21. augusti keemiarünnakud Damaskuse lähistel on väljakutse maailmale ning ohustab USA riikliku turvalisuse huvisid. «Maailmal on kohustus teha kindlaks, et me säilitame normi, mis näeb ette keemiarelvade mittekasutamist,» sõnas ta.

Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan teatas aga, et piiratud sõjalised löögid Süüria vastu, millega USA Damaskust ähvardab, ei ole piisavad ning vaja oleks ulatuslikumat sõjategevust president Bashar al-Assadi režiimi kukutamiseks.

«Piiratud operatsioon ei ole meie jaoks rahuldav,» sõnas peaminister uudistekanali NTV teatel. «Tuleb korraldada selline sekkumine, mis otsustati Kosovo suhtes. Ühe- või kahepäevane operatsioon ei ole piisav. Eesmärgiks peab olema sundida režiimi võimult,» lisas ta. Erdoğan, kes oli kunagi Bashar al-Assadi liitlane, on nüüd üks tema kõige ägedamatest kritiseerijatest.

Itaalia välisminister Emma Bonino hoiatas eile, et Süüria vastu kavandatavad sõjalised rünnakud võivad eskaleeruda ülemaailmseks tulemölluks. «Me riskime sellega, et dramaatilisest ja kohutavast konfliktist saab alguse ülemaailmne tulemöll,» lausus Bonino telekanalile SkyTG24 antud intervjuus. «See algab alati niimoodi. Piiratud õhulöögid ilma ÜRO mandaadita. Loomulikult reageerib Süüria sellele.»

«Ehkki see näib aeglasem ja keerulisem ja paistab mõnikord ka tulutu olevat, on jätkuv diplomaatiline ja poliitiline surve ainuvõimalik lahendus,» sõnas endine Euroopa Komisjoni volinik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles