/nginx/o/2009/07/15/207904t1h993f.jpg)
40 aastat pärast seda, kui Apollo 11 asus kolme meeskonnaliikmega teele Maa kaaslase poole, on nii astronautidest kui ka kogu reisist saanud legend.
Kuu-lennust möödub neli kümnendit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
16. juulil 1969 tõusis USA Kennedy kosmosekeskuses Floridas õhku kosmoselaev Apollo 11, pardal Neil Armstrong, Edwin Aldrin, kes hiljem võttis endale eesnime Buzz ja Michael Collins, et alustada teed tolle aja ihaldusväärseima kosmosesihtmärgi poole.
76 tunni pärast jõudsid nad Kuu orbiidile ning Eesti aja järgi 20. juuliks olid Aldrin ja Armstrong spetsiaalses Kuumoodulis Eagle (ee kotkas) Maa kaaslase pinnale jõudnud.
«Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud,» kõlasid legendaarsed sõnad, mis on sööbinud miljonite inimeste mällu.
Lend Kuule oli suur meediasündmus, mida jälgiti ja mille üle rõõmustati pea üle kogu maailma, välja arvatud ehk tol hetkel kosmosevõidujooksus kaotust tunnistama pidanud kommunistlikus blokis.
Kuule lendamise ümmargust tähtpäeva pidulikult tähistaval NASA-l on sünnipäevaks ka mõned üllatused, näiteks avalikustamata videomaterjali, vahendas Briti ajaleht The Daily Telegraph.
Digitaalselt töödeldud salvestised, mida NASA lubas täna esitleda, peaks andma senisest selgema pildi Aldrini ja Armstrongi Kuul-käigust.
NASA kodulehel inimkonna ajaloo suurimaks tehnoloogiliseks saavutuseks nimetatud Apollo 11 Kuu-missiooni legendaarsusest annab omamoodi aimu seegi, et pärast Apollo 11 lendu tehti sama programmi raames 1972. aastani veel viis edukat reisi Maa kaaslasele. Pärast viimast reisi pole inimese jalg aga ühegi taevakeha pinnale astunud.
Toimunust on olemas hulgaliselt tunnistajaid, videokaadreid ja pildimaterjale, kuid ei kao kuhugi ka need, kes arvavad, et kõik see oli lihtlabane pettus, kirjutas New York Times.
Väljaande andmeil usub küsitluste põhjal umbes kuus protsenti ameeriklastest endiselt, et inimese jalg pole Kuule astunud. Üks vandenõuteoreetikutest, Nashville’ist pärit filmitegija Bart Sibrel ajas Aldrini lausa taga ja nõudis, et too piiblil vannuks, et ta tõesti teisele taevakehale jõudnud on. Ta vihastas Aldrini sellega nii välja, et mees lõi teda 2002. aastal näkku.
Üks viis kahtluste hajutamiseks oleks ilmselt uus Kuu-reis korraldada. NASA uus süstikuprogramm sellega tegelebki.