Hondurase kukutatud riigipea naaseb võimule

Riigipöördega kukutatud konstitutsiooniline president José Manuel Zelaya Rosales. Foto: AFP / Scanpix

Hondurase ajutine valitsus eesotsas Roberto Michelettiga nõustus neli kuud tagasi sõjaväelise riigipöördega kukutatud presidendi José Manuel Zelaya Rosalese naasmisega võimule.

Hondurase sisekriis sai alguse juuni lõpus, kui käigus Micheletti kukutas sõjaväe toel riigipöördega võimult konstitutsiooniline riigipea Zelaya. Pärast neli kuud kestnud rahvusvahelist survet kriisi lõpetamiseks otsustas de facto valitsus Micheletti juhtimisel seadusliku presidendi ametisse tagasi ennistada, vahendas AFP.

Zelaya tegi Venezuela presidendi Hugo Cháveze ja mitme teise Ladina-Ameerika riigi liidri eeskujul katse muuta Hondurase põhiseadust nii, et ta saaks võimaluse riigipeana jätkata. See tõi Kesk-Ameerika riigis 28. juunil kaasa riigipöörde, kuid Euroopa Liit, USA ja enamik Ladina-Ameerika riike keelduvad tunnistamast riigipöörde legitiimsust.

«See on Hondurase demokraatia triumf,» kinnitas vasakpoolne Zelaya, kui vaenupooled olid jõudnud kokkuleppele tema volituste taastamises. «Me oleme rahul. Me oleme optimistlikud, et minu ametisseennistamine toimub lähiajal,» vahendas Reuters maalt välja saadetud, kuid möödunud kuul ootamatult kodumaale naasnud ning Brasiilia saatkonnas redutanud Zelaya sõnu.

Micheletti kinnitusel võib Zelaya naasta presidendiametisse pärast kongressis toimuvat hääletust, millele peab loa andma ka ülemkohus. «Me oleme alati pooldanud seda, et ülemkohus peaks härra Zelaya võimaliku naasmise üle otsustama, kuid me mõistsime ka seda, et meie rahvas soovib keerata uut lehekülge meie keerukas ajaloos,» lisas Micheletti.

Pakistanis visiidil viibiva Ameerika Ühendriikide välisministri Hillary Clintoni sõnul on sõlmitud lepe ajalooline. «Ma ei mäleta ühtegi näidet Ladina-Ameerika riikides, kus demokraatliku institutsioonilise korra rebenemise kannatuste järel oleks kriis ületatud läbirääkimiste ja dialoogi teel,» kinnitas Clinton, kes ühiselt Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika riikidega nõudis, et Zelayal lubatakse ametis olla kuni võimuperioodi lõpuni järgmise aasta jaanuaris. 

Hondurase võimukokkuleppes on suur osa 80ndatel Kesk-Ameerika veriseid konflikte lahendanud Costa Rica riigipea Óscar Ariase vahendustegevusel. 1987. aastal maineka Nobeli rahupreemia pälvinud Arias pani kirja ka kokkuleppe teksti, mille kohaselt peavad mõlemad osapooled tunnustama 29. novembrile kavandatud presidendivalimiste tulemusi.

Ühtlasi kutsus Micheletti välisriike üles tühistama Hondurasele kehtestatud sanktsioone, et lõpetada diplomaatiline isolatsioon ja kinnitas, et presidendivalimisi võivad jälgima tulla ka välisriikide vaatlejatel. 

Lisaks näeb lepe ette ühtsusvalitsuse moodustamist ja komisjoni moodustamist, mis peaks selgitama välja tõe viimaste kuude sündmuste kohta. Leppe kohaselt peab Zelaya loobuma ka oma soovist muuta põhiseadust.