/nginx/o/2010/05/20/371145t1h6899.jpg)
Maailmakuulsa 16. sajandi vaimuliku ja teadlase Mikołaj Koperniku (Nicolaus Copernicus) säilmed maetakse laupäeval Poolas asuva Fromborki katedraali altari alla.
Kopernik saab viimse puhkepaiga
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
20. mai 2010, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1473. aastal Poolas Touronis sündinud ja 1543. aastal Fromborkis surnud Koperniku säilmed viiakse esmalt Olsztyni kindlusest linnakatedraali, kus peetakse õhtul missa. Homme viiakse kirst Fromborki katedraali, kus Kopernik tegi oma tähtsaimad teadusavastused, vahendas Poola raadio koduleht.
Koperniku maised jäänused leiti kolme aasta eest Läänemere rannikul asuva Fromborki katedraali altari alt, kuhu need laupäeval uuesti maetakse. Teel Fromborki viiakse Koperniku kirst läbi Dobre Miasto, Lidzbark Warminski, Orneta, Pieniężno ja Braniewo linnade, millega teadlane oma elu ajal seotud oli.
Kogu üritus toimub Warmia piiskopiriigi toomkapiitli 750. aastapäeva tähistamise raames. Teadlane oli ise selle kogu liige.
Oma teoses «Taevasfääride pöörlemisest» väitis Kopernik, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese, kummutades seni üldlevinud tõekspidamise, et Maa on universumi keskpunkt. Teos trükiti ja avaldati 1543. aastal.