New York Times: spioonivõrgustik ei suutnud täita eesmärki

Jürgen Tamme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
New York Timesi peakorter.
New York Timesi peakorter. Foto: Wikipedia.org

Ühendriikide mainekas ajaleht New York Times kirjutas, et kuigi USAs tegutsenud arvataval spioonivõrgustikul oli hea ettevalmistus, ei suutnud nad Moskvat soovitud infoga varustada.

Väljaande teatel oli pühapäeval ja esmaspäeval tabatud 11 kahtlusalusel suurepärane koolitus, moodne tehnika sidepidamiseks ja spioneerimiseks ning ka sügavad teadmised ameerika kultuurist.

Vaatamata sellele ei õnnestunud neil isegi kaks aastakümmet kestnud lähetuse käigus saata Moskvas asuvasse Vene välisluure peakontorisse informatsiooni, mida poleks olnud võimalik saada näiteks internetist.

Uurimisega lähedalt seotud allikate kinnitusel töötasid arvatavad spioonid valitsusvälistel töökohtadel, näiteks mõttekodades, meedia- ja rahandusettevõtetes, kus nad meelitasid poliitikaga tegelevaid isikuid nende valduses olevat informatsiooni paljastama.

Kohus pole aga ühelegi 11 kahtlusalusest esitanud süüdistust spionaažis, kuna kõikide nende aastate jooksul ei õnnestunud neil saata Moskvasse informatsiooni, mis oleks võinud Ühendriikide sisejulgeolekut ohustada.

«Need jõupingutused on ebaproportsionaalses seoses väidetava kasuga. Ma lihtsalt ei saa aru, mida nad ootasid,» imestas endine Luure Keskagentuuri (CIA) luureoperatsioonide juht Richard F. Stolz, kes on töötanud ka Moskvas.

Kolm aastakümmet CIA heaks töötanud ja pärast NSV Liidu lagunemist Ida-Euroopa riikidele keskendunud Milton A. Beardeni sõnul oli spioonivõrgustiku toetamine Venemaa valitsuse jaoks ilmselt võrdlemisi odav, kuna kohtudokumentidest selgub, et osa arvatavaid spioone elas Ühendriikides enda teenistusest.

Näiteks Cynthia Murphy töötas Ühendriikide raamatupidamis- ja nõustamisfirma Morea Financial Services asepresidendina ning tema aastane sissetulek oli 135 000 dollarit. Teisel arvataval spioonil Anna Chapmanil oli aga oma kinnisvarafirma, mille väärtuseks hindas tema advokaat kaks miljonit dollarit.

Bearden tõi välja ka asjaolu, et Nõukogude Liidu lagunedes ei soovinud mõned Tšehhist pärit niinimetatud uinunud agendid Ühendriikidest lahkuda, kuna tundsid end ameeriklastena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles