/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2016/03/16/5165451t1h1afd.jpg)
Läti pealinnas toimuva leegionäride päeva ajal kinni peetud Kremli propagandakanali RT heaks töötanud Briti kodakondsusega ajakirjanik Graham Phillips saabus Lätisse Eesti kaudu.
Lätis kinni peetud propagandist saabus läbi Eesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/03/16/5165527t1h5b01.jpg)
Phillips, kelle politsei pidas täna Riias kinni provokatsiooni korraldamise katsel ning kes toimetati selgituste andmiseks jaoskonda (Riias toimunu kohta loe täpsemalt siit), postitas eile oma videojagamiskeskkonna Youtube kontole mitu videot.
Ühes neist filmis ta oma saabumist Venemaa kaudu Narvasse ning ootamist piiripunktis. 13. märtsi kuupäeva kandva videolõigu juures olevad vene- ja inglisekeelsed subtiitrid teatavad, et Eesti kuulus aastatel 1940-1991 Nõukogude Liitu ning oli aastatel 1721-1918 osa Venemaast.
Lisaks annab ta ülevaate Eesti rahvaarvust, rahvastikust, liikmelisusest Euroopa Liidus ja NATOs, euro kasutuselevõtust ning SKTst jne. Muu hulgas märgib ta: «Ametlik keel Eestis on eesti keel, kuid riigis on ulatuslikud alad, kus kuuleb peaaegu ainult vene keelt.» Ka märgib ta ära kodakondsuseta inimeste olemasolu.
Lisaks märgib ta, et Eesti suhted Venemaaga on viimastel aastatel halvenenud. Ta viitab Levada keskuse 2007. aasta uuringule, mille kohaselt pidas 60 protsenti venemaalastest Eestit ebasõbralikuks ja vaenulikuks. «Olukord pole viimastel aastatel paranenud,» täpsustab ta. «Nõukogude sõjamemoriaale on viimastel aastatel liigutatud või nende kallal vandaalitsetud.»
Ka toob ta välja Eesti vastuseisu Krimmi liidendamisele, mida ta nimetab taasliidendamiseks Venemaaga. Lõputiitrites märgib Phillips, et tegu on sõltumatu ajakirjandusega, mis on saanud võimalikuks tänu vabatahtlike annetustele.
Teises videos, mis samuti kannab samuti 13. märtsi kuupäeva, külastas ta Valgat ja Valkat, kus küsib piirilinna elanikelt, mis vahe on Valgal ja Valkal. Paljud vastajatest ütlevad, et pole mingit vahet. Phillips uuris ka elanike suhtumist Venemaasse ja propagandasse.