USA: Vene sõjaline kohalolek Süürias on vähe muutunud

Süüria iidne linn Palmyra.

FOTO: VASILY MAXIMOV/AFP

Venemaa sõjaline kohalolek Süürias on pärast president Vladimir Putini märtsikuist otsust tuua osa vägesid riigist ära väga vähe muutunud, teatas USA kaitseministeerium kolmapäeval.

"Nende võimed on suuresti samad, peaaegu identsed," ütles Bagdadis asuv Pentagoni pressiesindaja kolonel Steve Warren.

"Neil on seal jätkuvalt õhujõud, maaväed, suurtükiüksused. Nende spetsnazi üksused (eriüksuslased) annavad Süüria režiimile jätkuvalt nõu ja abi," ütles Warren.

Putin üllatas läänt 14. märtsi teadaandega Vene väegrupi "põhiosa" äratoomisest Süüriast, kus Venemaa korraldab alates septembri lõpust president Bashar al-Assadi toetuseks õhurünnakuid.

Warreni sõnul paistab, et Vene väed on rajanud märtsi lõppus äärmusrühmituselt Islamiriik (IS) tagasi vallutatud iidsete Palmyra varemete lähistele midagi baasitaolist.

"Liiga vara on öelda, kas nad kavandavad sinna midagi pika- või lühiajalist," lausus ta. "Nad on rajanud Palmyra lähistele operatiivbaasi ja ehitustegevus jätkub." 

Warreni sõnul on Vene väed alustanud aktiivsemaid rünnakuid IS-i sihtmärkidele, mis on selge erinevus õhusõja senise iseloomuga võrreldes. Enne 27. veebruaril jõustunud vaenutegevuse peatamise režiimi korraldas Venemaa õhurünnakuid peamiselt Süüria mõõdukate opositsioonirühmituste vastu.

Venemaa alustas mullu 30. septembril Süürias õhurünnakuid Süüria režiimi toetuseks, paigutades riiki mitmetuhandepealise väekontingendi ja 70-80 lennukit. Moskva viis hiljem pärast Vene sõjalennuki allatulistamist Süüria-Türgi piiril riiki ka õhutõrje raketisüsteemid S-400.

Vene õhurünnakud päästsid Assadi režiimi kokkuvarisemisest.

Lääne, Süüria opositsiooni ja nende toetajate sõnul on Venemaa korraldanud õhurünnakuid peamiselt mõõdukate opositsioonirühmituste vastu, ehkki lubas võidelda Süürias "terrorirühmitustega". Lisaks on Venemaad süüdistanud palju tsiviilohvreid nõudnud "vaippommitamises".

Tagasi üles