Srebrenica vetetöös ellujäänud Bosnia moslemid ja nende lähedased kaebasid edasi Hollandi ringkonnakohtu otsuse, mille kohaselt ei saa nad ÜROd kohtusse kaevata.
Srebrenica ohvrid kaebasid kohtu otsuse edasi
7. oktoober 2008, 19:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Srebrenica Emad (ellujäänute rühmitus) leiab, et on vastuvõetamatu, kui ÜROd ei saa kunagi vastutusele võtta,» ütlesid kohtus ellujäänud moslemeid ja nende lähedasi esindavad advokaadid Marco Gerritsen ja Axel Hagedorn, kes on lubanud pöörduda ka Euroopa Inimõiguste kohtusse, kui nende apellatsiooni ei rahuldata, vahendas AFP.
Hollandi ringkonnakohtunikud leidsid juulis, et genotsiidis ellujäänud ei saa ÜROd kohtusse kaevata, sest rahvusvahelise õiguse seisukohast on ÜRO puutumatu.
Möödunud kuul lükkas niinimetatud ÜRO kõrgeim Rahvusvaheline Kohus (ICJ) tagasi Srebrenica genotsiidis ellujäänute kuus aastat tagasi esitatud hagi, mille kohaselt ei suutnud Hollandi rahusõduritest koosnenud pataljon Dutchbat kaitsta ÜRO poolt turvatsooniks kuulutatud Srebrenica ümbrust.
Kohtunike kinnitusel tegutses Hollandi rahusõduritest koosnenud pataljon ÜRO egiidi all, mistõttu ei kanna Holland toimunu eest vastutust.
1995. aastal vallutasid Bosnia serblased Srebrenica, mida valvas 450 Hollandi rahuvalvajat ning mõrvasid 8000 moslemi meest ja noorukit.
1999. aastal tunnistas toonane ÜRO peasekretär Kofi Annan, et Srebrenicas tehti arvestavaid vigu, kuid Hollandi sõjauuringute instituut leidis 2002. aastal, et Hollandi rahuvalvajad polnud toimunus süüdi, sest nad olid vähemuses ja halvasti varustatud ning neile oli antud käsk kaitsta vaid iseend. Siiski pani uuring osa süüd juhtunus Hollandi valitsusele.