DINGO, kellest sai legend!

Loodi 1982 Soome väikelinnas Pori.
Olgugi, et proovi tegid poisid usinasti, tegid nad ka üsna nobedalt endile välimuse. Reklaamplakatite tarvis sätiti soengud, tehti meik ning pandi end riidesse nii, nagu keegi seni avalikult ei olnud veel riietanud. Kuulsaimateks aksessuaarideks said neoonvärvilised sifoonsallid, rippuvad kõrvarõngad, kindad jmt.
Bändi kuldaeg mahtus kolme aastasse (1984- 1986), tollaste hittidega esinetakse siiani.
30 tegevusaasta jooksul on plaadistatud ka uusi lugusid. Algkoosseisust on tänaseks alles vaid Neumann.
Soome kultuuriuurijate sõnul tõi Dingo nähtusena Soome biitlite ajast tuntud fännihordid ja groupe'id. Midagi taolist ei olnud põhjamaades varem nähtud, menu nimetati suisa hüsteeriliseks.
Klubibändiks kavandatud seltskond sattus endalegi ootamatult 1984. aastast alates festivalide peaesinejaks, kes viidi turvakaalutlustel koha politseieskordiga.
Ainsa demokasseti kohta ütles noorukid värvanud plaadikompanii Finnlevy esindaja: «Tänapäeval pole küll kombeks laulda noodist mööda, aga sulle see isegi sobib.»
Esikhitt «Sinä ja minä» avaldati märtsis 1984, see tõusis joonelt tele- ja raadio edetabelite tippu, püsides seal nädalaid. Laulu kirjutas Neumann 1981. aastal.
Esimese tegevusaasta jooksul andis bänd välja kaks LP-d. Neist ainuüksi esimene ületas kõik senised plaadimüügirekordid (130 000 eksemplari). Teine LP «Kerjäläisten valtakunta» tegi veelgi meeletuma triki: ainuüksi esimese ööpäevaga müüdi läbi 145 000 vinüüli. Koguarvuks jäi 190 000 eksemplari.
Dingot on nimetatud enim hitte teinud rokkbändiks. Muusika elab tänaseni ja publik on vanuses 10-60+.
Dingo lauludes enim kasutatud teemadeks on üksindus, eneseleidmine, välimus, laevad ja narkootikumid.

Avameelne intervjuu Dingo solisti Pertti Neumanniga: palun alandlikult andestust ja loodan uuele võimalusele

Putin teatas kavatsusest osaleda presidendivalimistel