:format(webp)/nginx/o/2016/05/24/5429389t1hdf2f.jpg)
/nginx/o/2017/01/12/6248035t1he268.jpg)
Novembrikuus Ameerika Ühendriikide presidendiks valitud ja peagi ametisse astuvat Donald Trumpi on kogu valimisperioodi ja ka sellele järgneva aja jooksul saatnud erinevate luureagentuuride vari. Vahel on see toonud talle kasu, vahel aga vastupidi – loopinud kaikaid kodaratesse.
Oktoobrikuus tuli paukuudisega välja Föderaalse Juurdlusbüroo direktor James Comey: demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni kampaaniameeskonna arvutitest on leitud uut infot, mis väärib värsket uurimist ja läbitöötamist.
Donald Trump kasutas juhust ja teatas – lõpuks ometi leidub ausaid uurijaid, kes võtavad valeliku Hillary pihtide vahele. Demokraatide kampaania sattus samal ajal – kümme päeva enne valimisi – paanikasse. Tänaseni pole teada, kas ja kui palju FBI avaldus Trumpil võita aitas. Vaidlused selle üle kestavad tänaseni.
Kiiruga läbi viidud juurdlus leidis küll, et Clintoni suunas pole põhjust esitada mingeid uusi süüdistusi. Comey sattus samal ajal kriitikatule alla: ta rikkunud traditsiooni hoiduda niivõrd tundlikul ajal kandidaatide kohta käivat kompromiteerivat materjali avaldamast ning üritas end seeläbi poliitikasse segada.
Kui uskuda Ameerika meediale kõnelenud allikaid, siis olevat juba tükk aega olnud teada – enamus FBI rahvast hoiab pigem pöialt Trumpile. Pealegi polevat see Comey jaoks esimene kord, mil ta oma võimupiiridel balansseerib. «Comey`l on pikaaegne kogemus poliitilise laveerimisega, mis ulatub tagasi tema karjääri varajaste päevadeni,» kirjutas Guardiani ajakirjanik Alan Yuhas oktoobris. Juba prokurörina karjääri tehes võtnud Comey sihikule Clintonite perekonna kinnisvarainvesteeringud.
Kui Trump sai Comey puhul demonstreerida – lõpuks ometi üks aus juht, kes ei pelga astuda vastu Washingtoni käskudele! – siis peatse presidendi suhted Luure Keskagentuuriga (CIA) pole niisama roosilised.
«Hillary Clinton ja CIA planeerivad riigipööret Donald Trumpi vastu,» õhutasid juba mullu mõned paremäärmuslikud valeuudiseid levitavad uudisportaalid hüsteeriat.
Pinged hakkasid kerima juba enne seda, kui CIA teatas reedel, et sissetungi taga demokraatliku erakonna arvutitesse olid ilmselt Vene häkkerid – selle väitega nõustus lõpuks ka FBI ja vastumeelselt Trump isegi.
Trump on teatanud korduvalt: CIA on kallutatud ja ajab taga oma poliitilist agendat. «Trumpi käitumine nõrgestab organisatsiooni – seda ajal, mil see pole mitte kunagi olnud meie rahva julgeoleku jaoks tähtsam,» kirjutab New York Times.
Washington Times vahendab, et juba detsembris süüdistas vabariiklasest esindajatekoja liige Peter King: CIA juht John Brennan orkestreerib isiklikku ristisõda Trumpi vastu ning levitab kuulujutte Venemaa osaluse kohta tema valimisvõidus. «Mulle näib, et tuleks algatada uurimine selle suhtes, mida tegid venelased – aga ka uurimine John Brennani ja tema kampaania osas, mis näib olevat suunatud presidendiksvalitu vastu,» tsiteeris väljaanne Kingi.
Praeguseid väiteid Donald Trumpi pikantsete seikluste kohta Venemaal on mõlemad agentuurid keeldunud kommenteerimast. Oletatakse, et midagi sarnast oli teada juba varem, kuid kindlate tõendite nappuses ei hakatud presidendikampaania ajal vett hägustama.
Ametlikku kinnitust süüdistustele pole andnud veel keegi.