:format(webp)/nginx/o/2017/04/21/6572111t1h0c66.jpg)
Leedus viibiv USA kaitseminister James Mattis ütles täna, et USA on valmis paigutama Baltimaadesse Venemaa heidutamiseks kaitsesüsteeme, kuid kaugraketitõrjekompleksist Patriot ta avalikult ei rääkinud.
Mattis lubas hoolitseda Baltimaade kaitse eest
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
10. mai 2017, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me paigutame kaitsesüsteeme vaid selleks, et tagada iseseisvuse austamine,» ütles Mattis Vilniuses pressikonverentsil pärast kohtumist president Dalia Grybauskaitėga.
Kaitseminister rõhutas, et NATO võimsused Ida-Euroopas on eranditult kaitselised ja nimetas Vene sõjalise võimekuse suurendamist piirkonnas püsikindlust kõigutavaks mõjuriks.
«Toome siia süsteemid, mida vajalikuks peame. Kuid ükskõik milline Venemaa sõjalise võimekuse suurendamine siin piirkonnas - kui nii nemad kui me kõik teame, et meie tegevus Leedus ja muis demokraatlikes riikides ei kanna mingit ohtu - rikub tasakaalu,» ütles minister.
Sõjalises mõttes on Baltimaade nõrgim koht õhu- ja raketitõrje. Osa ametnike hinnangul võiks NATO paigutada vastuseks Venemaa sõjalisele tegevusele piirkonnas siia kaugraketitõrjesüsteemi Patriot, mis suudab tuua alla lennukeid ja ballistilisi rakette.
Kaitseametnikud on jätkuvalt seda meelt, et NATO võib tõhustada oma õhutõrjesüsteeme Baltimaades enne sügisest Vene-Valgevene suurõppust Zapad.
Praegu on Leedul vaid lähimaaraketid, kuid otsustati soetada ka Norra keskmaaraketisüsteem NASAMS.
Grybauskaitė ütles, et Baltimaad vajavad täiendavaid kaitsemeetmeid, kuid üksikasjadesse ei laskunud. Ta märkis, et otsused tehakse pärast üldisi konsultatsioone ja kutsus üles kiirendama NATO otsustusmehhanismi.
Kui nüüdne USA president Donald Trump rääkis oma valimiskampaania ajal NATO aegumisest ja sidus liitlaste kaitsmise nende kaitsekulutuste suurusega, hakati Ida-Euroopas muretsema.
Ametisse asununa Trump küll leebus, kuid nõuab endiselt kaitsekulutuste suurendamist ja võitlust terrorismiga.
Baltimaad käituvad kaitse rahastamise osas eeskujulikult. Eesti rahastab riigikaitset juba aastaid NATO nõutud kahe protsendi ulatuses, Läti ja Leedu jõuavad selle näitajani tuleval aastal.
Marukoera hüüdnimega USA erukindral Mattis oli 2013. aasta märtsini NATO keskväejuhatuse ülem ja vastutas Iraagi ja Afganistani operatsiooni eest.
Mattis saabus Vilniusesse Taanist. Tal oli lennujaamas vastas kaitseminister Raimundas Karoblis, ütles BNS-ile ministri nõunik Vita Ramanauskaitė.
Pärastlõunal väisab Mattis Vilniuse lähedale Pabradėsse majutatud USA ja NATO sõjaväelasi ja siirdub siis edasi Londonisse.