Mosuli sõjakoleduste käigus hukkus kuni 11 000 tsiviilisikut

Mosuli elanikud põgenevad surmalõksust. Foto: FADEL SENNA/AFP/Scanpix

Uudisteagentuuri Associated Press täna avaldatud juurdluse tulemuste kohaselt hukkus äärmusrühmituse ISIS kontrollitud Iraagi linna Mosuli vabastamise viimases lahingus 9000 kuni 11 000 tsiviilisikut.

Tegemist on esialgu teatatust ligi kümme korda suurema arvuga. Surmajuhtumeis ei ole oma süüd tunnistanud ei liitlasväed, Iraagi valitsus ega ka ISISe isehakanud kalifaat.

Mosulist naasnud Eesti rindeoperaator: kõikjal rusud, laibad ja kohutav hais. Loe Postimehes ilmunud lugu siit

Iraagi valitsuse või liitlasvägede tegevuse tõttu on saanud ajavahemikus 2016. aasta oktoobrist kuni ISISe languseni selle aasta juulis surma vähemalt 3200 tsiviilisikut, märkis AP.

Juurdlus tugines surnukuuride nimekirjade põhjalikule läbitöötamisele ja mitme valitsusvälise organisatsiooni andmestike analüüsimisele. Enamiku ohvrite surma põhjuseks oli tervishoiuministeeriumi kokkuvõtetes märgitud surnuks muljutud.

Liitlasväed, kes pole saatnud kedagi Mosulisse tsiviilohvrite hukkumist uurima, tunnistab oma süüd vaid 326 surma puhul.

Iraagi politseinikud tähistamas Mosuli vabastamist. Foto: FADEL SENNA/AFP/Scanpix

Miks Mosul on oluline?

2014. aasta juulis terroristide kätte langenud linna võitis tagasi eripalgeline liitlasjõud, mis koosnes kurdi võitlejatest, sunniitlike hõimude üksustest ja šiiitidest. Neid toetasid  Ameerika Ühendriikide juhitud koalitsiooni õhurünnakud.

Kolm aastat tagasi suvel oli just Mosul koht, kus ISISe juht Abu Bakr al-Baghdadi kuulutas välja oma niinimetatud kalifaadi. Avalduse tegi ta kuulsas keskaegses al-Nuri mošees, mille taganevad terroristid sel suvel õhkisid. Seda sammu nähti juba siis kui tunnistust lähenevast kaotusest.

Algul lootsid koalitsiooniväed saada kuude kaupa veninud sõjakäiguga hakkama palju kiiremini – veel enne, kui president Barack Obama ametist lahkub. Vastupanu ägedus aga üllatas iraaklasi.