Mida on saavutatud Eesti ja USA presidentide kohtumistel?

Barack Obama koos Toomas Hendrik Ilvesega.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Täna kohtub president Kersti Kaljulaid koos teiste Balti riikide liidritega Washingtonis USA riigipea Donald Trumpiga. USA ja Eesti presidentide varasematest kohtumistest ja nende tagamaadest andis ülevaate kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Jonatan Vseviov: presidentide taseme kohtumised on Eesti-USA suhetes alati olulist rolli mänginud

Jonatan Vseviov.

FOTO: Sander Ilvest/Postimees

Viimase kümnendi jooksul regulaarseks muutunud Eesti ja USA presidentide kohtumised on tugevdanud meie liitlassuhet ja aidanud kaasa ka näiteks viisavabastusele. 

Viisavabastuse osas oli märgilise tähtsusega presidentide kohtumine, mis toimus Tallinnas (George W. Bushi visiit). Töötasime toona selle nimel, et saavutada Eestile viisavabastus, mis eeldas olulist USA-poolset poliitikamuudatust.

Meie peamine argument oli, et kui jutt käib lähedastest liitlastest, ei tohiks see, millise konkreetse riigi kodanikuga on tegemist, viisavabaduse puhul määravat rolli mängida.

Samu mõtteid mõtles paralleelselt ka USA administratsioon. Kui president Bush tuli Tallinnasse, siis tegigi ta just siin ülimalt olulise avalduse, millega teatas administratsiooni kavatsusest vastavat seadusemuudatust taotleda.

Eks see, et ta selle avalduse Tallinnas tegi, viitab, et olulisel määral peeti just meid kõige agaramateks viisavabastuse-asja ajajateks, mida me ka olime.

George W. Bush ja Toomas Hendrik Ilves Tallinnas.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Sellest tekkis tänane ESTA-põhine süsteem koos selle aluseks olevate täiendavate infovahetusalaste kokkulepete ja muuga. Ehk – enam ei piira viisavabastust näiteks Eesti pass, ega taga seda automaatselt näiteks mõne teise riigi pass. Sellise muutuse tekkimises mängis Bushi Tallinnas tehtud avaldus väga olulist murdepunkti.

Washingtoni tehtud visiitidest tuleb väga olulisena esile tuua president Bushi otsust kutsuda 2007. aasta hiliskevadel külla president Toomas Hendrik Ilves. Visiit toimus juuni lõpus. See oli pronksiöö-järgne aeg, kus töötasime USA igakülgse toetuse saavutamise nimel ja seda küllakutset ennast tuleb vaadata kogumis kui üht USA tugevat sõnumit meie toetuseks.

Neid oli muidugi veel – meelde tuleb näiteks USA Senati ühehäälne ja meile toetust avaldanud resolutsioon. Küllakutse presidendilt presidendile on aga eriti tugev signaal, kuna tuleb otse täitevvõimu tipust. 

Senati resolutsioon ja Valge Maja küllakutse saatsid üheseltmõistetava signaali, et Eesti pole üksi. Lisaks – kohtumisel endal käsitleti ulatuslikult küberrünnete küsimust. Täna võib see tunduda iseenesestmõistetav, aga toona oli tegemist uudse teemaga; küberrünnete vallas toimunu esiletoomine ja mõtestamine olid sellisel tasemel esmakordsed.

President Bush avaldas ka pressikonverentsil tänu tema briifimise eest. Võib öelda, et sellest kohtumisest said alguse küberküsimuste käsitlemine julgeolekupoliitika teemana nii kõrgel strateegilisel tasandil, ja paljuski pani just see kohtumine aluse sellele, mis meie ja USA küberjulgeoleku alastes suhetes on hiljem toimunud.

2014. aastal käis president Barack Obama Tallinnas. Sedagi tuleb näha laiemas julgeolekupoliitilises kontekstis ja mõista, et külaskäik ise kannab endas teatud sõnumit. Lisaks muidugi Obama Tallinnas peetud kõne, mis oli väga tugeva sõnumiga.

Siit edasi mindi Walesi NATO tippkohtumisele, kus langetati ametlikult terve rida meie regiooni kollektiivkaitset tugevdanud otsuseid.Kokkuvõttes – presidentide kohtumised on alati olulised, ka märgiliselt.

Barack Obama Tallinnas.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Esmaspäevases Postimehes kirjutas Neeme Raud USA ja Eesti presidentide varasematest kohtumistest. Muu hulgas on loos juttu näiteks sellest, kuidas Lennart Meri George Bush vanema gloobuse peale riste tõmbas ning sellest, kuidas USA-Balti hartat sõnaraamatu abil koostati. Lehelooga saab tutvuda SIIN.  

Tagasi üles