Maailmas suri mullu leetritesse rohkem kui 140 000 inimest

Myanmari tervishoiutöötaja vaktsineerimas tüdrukut leetrite ja punetiste vastu.

FOTO: LYNN BO BO / EPA / Scanpix

Pea aastakümne paigal tammunud vaktsineerimismäära tõttu suri 2018. aastal maailmas leetritesse rohkem kui 140 000 inimest, teatasid USA ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eile.

Rängim oli olukord vaesemates riikides. Valdav osa leetritesse haigestumise ja suremise juhtumeid leidis aset Sahara-taguses Aafrikas, kuid esiviisikus on lisaks Kongo DV-le, Libeeriale, Madagaskarile ja Somaaliale ka Ukraina.

Kuid ka rikkad riigid pidid heitlema oma puhangutega ning «kõrvaldatud» staatusest jäi ilma neli Euroopa riiki: Albaania, Tšehhi, Kreeka ja Ühendkuningriik. Staatusest oleks napilt ilma jäänud ka USA, kus tuvastati leetritesse haigestumisi enim viimase poolsajandi jooksul.

Teate taustal vältab leetriepideemia Samoas. Seal on leetrite tagajärjel surma saanud 62 inimest ning käib massiline vaktsineerimine, ütlevad ÜRO ametnikud. Puhangu üheks põhjuseks peetakse veebis levivaid vaktsiinivastaste vandenõuteooriaid.

Enamik surnuid on alla viie aastased. Nakatumise oht on suurim imikutel ja väikelastel. Lisaks võivad neil tekkida teistest kergemini komplikatsioonid nagu kopsupõletik ja ajuturse, mis võivad päädida püsiva kahjustusega, näiteks pimedaks või kurdiks jäämisega.

2018. aastal nõudsid leetrid umbes 142 300 inimese elu. Arv oli küll 2000. aasta omast neli korda väiksem, kuid 2017.  aasta omast 15 protsenti suurem. 

Haigestumisi oli kokku 9,7 miljonit.

WHO ja ÜRO lasteameti UNICEF hinnangul sai 2018. aastal leetrivaktsiini esimese annuse 86 protsenti maailma lastest, kuid soovitusliku teise annuse sai vähem kui 70 protsenti.

See on kõvasti vähem soovituslikust 95 protsendisest vaktsineerimise määrast. Arstide ja ekspertide sõnul peavad inimesed elanikkonna leetripuhangu eest kaitsmiseks saama mõlemad annused.

Leetritesse haigestumine sageneb ajal, mil maailmas kogub tuure vaktsiinivastaste liikumine. Selle taga on ümber lükatud väited, et leetrite, mumpsi ja punetiste vastu tehtav MMR-vaktsiini suurendab lastel autismi tekkimise riski.

Olukorra teeb hiljutise uuringu järgi hullemaks see, et leetritesse haigestumisel hävitab leetriviirus antikehad, mis mäletavad eelmisi kokkupuuteid selle haigusega. Sisuliselt kustutavad nad keha immuunsusmälu.

Tagasi üles
Back