USA lahkumine avatud taeva lepingust Venemaa osalemist ei lõpeta (1)

Copy
Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump Jaapanis Osakas G20 tippkohtumisel 28. juunil 2019.
Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump Jaapanis Osakas G20 tippkohtumisel 28. juunil 2019. Foto: AP/Scanpix

USA administratsioon teavitas eile oma rahvusvahelisi partnereid mitmekümne aasta vanusest avatud taeva lepingust lahkumisest kuue kuu jooksul. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on USA samm mõistetav, kuna Venemaa on lepingutingimusi korduvalt rikkunud, kuid Venemaa ise lubab lepingu osalisena jätkata.

Avatud taeva leping (The Treaty on Open Skies) on mitmepoolne rahvusvaheline leping, mille 1992. aasta 24. märtsil allkirjastasid Helsingis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 23 riigi esindajad. Venemaa ratifitseeris leppe 2001. aasta 26. mail.

Praegu hõlmab see 34 riiki, sealhulgas USAd.

USA administratsiooni sõnul astutakse leppest välja peamiselt seetõttu, et Venemaa rikub seda. Samuti on vaatluslendudel tehtud pilte kiiremini ja odavam kätte saada USA- või kommertssatelliitidega, lisati. 

USA president Dwight Eisenhower tegi esimest korda ettepaneku, et Ühendriigid ja Nõukogude Liit võiksid teha vaatluslende oma territooriumide kohal 1955. aastal. Moskva ei nõustunud selle ettepanekuga, kuid USA president George H.W. Bush tõstatas selle taas 1989. aastal. 

Avatud taeva leping on üks osa OSCE julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärk on riikidevahelise avatuse, julgeoleku ja usalduse suurendamine.

Tuntuimad leppe alusel läbi viidavad toimingud on liikmesriikide sõjaliste ekspertide vaatluslennud teiste liikmesmaade territooriumi kohal.

Leppe alusel on viidud läbi enam kui 1500 lendu. Sellega liitunud riigid peavad lubama vaatluslende kogu oma territooriumi ulatuses, kuid Venemaa on keelanud lennud teatud alade kohal. 

USA demokraadid kongressi välis- ja relvajõudude komiteedest süüdistasid aprillis president Donald Trumpi kokkuleppest väljaastumisega kiirustamises koroonaviiruse pandeemia ajal. Nad väitsid, et Ühendriikide väljaastumine õõnestab USA liitlassuhteid Euroopa riikidega, kes sõltuvad sellest leppest Venemaa vastutuselevõtmisel oma sõjalise tegevuse eest regioonis. 

Varem mais allkirjastasid 16 Euroopa kaitseametnikku avalduse, milles väljendati leppele toetust ning rõhutati, et USA väljaastumine oleks löök rahvusvahelisele julgeolekule ning õõnestaks veelgi rahvusvahelisi relvakontrolli kokkuleppeid. 

USA president Trump andis korralduse vaadata üle leppe kulu ja sellest saadav kasu Ühendriikidele eelmisel sügisel, ütlesid USA ametnikud. Pärast kaheksa kuud kestnud uurimist, mille käigus konsulteeriti ka liitlastega, sai selgeks, et lepe ei ole enam USA huvides, sõnasid nad. 

USA teavitas leppe osapooli neljapäeval ning astub sellest ametlikult välja kuue kuu jooksul, teatasid administratsiooni ametnikud. 

Peamine leppest väljaastumise põhjus on olemasoleva leppe rikkumised Venemaa poolt, ütlesid USA ametnikud. Venemaa on piiranud lende Moskva ja Tšetšeenia kohal, samuti Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kohal. Vene piirangud muudavad raskeks vaatluslennud Kaliningradi oblastis, ütlesid nad. 

Venemaa on keelanud ülelennud ka Gruusia piiri lähistel, kuigi lepe seda lubab, lisati.

USA ametnikud on töötanud ka ettepaneku kallal, et toetada oma liitlasi materjaliga, mida Ühendriigid oleksid saanud avatud taeva leppe raames tehtud lendudelt, kirjutas Associated Press. 

Reinsalu: kutsume Venemaad üles USA esitatud probleeme lõpuks tõsiselt võtma

Välisminister Urmas Reinsalu selgitas, et USA lepingust lahkumine on ajendatud Venemaa korduvatest lepingutingimuste rikkumisest. 

«Näiteks on piiratud vaatluslende Kaliningradis, aga ka okupeeritud Gruusia territooriumite läheduses. USA samm on igati mõistetav. USA reaktsioon Venemaa rikkumistele oli samasugune ka möödunud aastal INF leppega seoses,» lisas ta.

«USA lahkumine jõustub 6 kuu järel alates teavitusest. Kui Venemaa sellel perioodil loobub lepingu rikkumisest, võib USA oma otsust veel muuta. Kutsume Venemaad üles võtma USA poolt esile toodud probleeme lõpuks tõsiselt ning need lahendama koheselt, kindlasti lähema 6 kuu jooksul,» ütles Reinsalu ja lisas, et oluline on märkida, et USA ei kutsu teisi riike üles lepingut lõpetama. 

Trump: kuni venelased avatud taeva lepet ei täida, oleme ka meie sealt väljas

«Venemaa ei ole lepingut täitnud,» ütles USA president Donald Trump ajakirjanikele. «Nii et kuniks nad seda täitma hakkavad, tõmbame meie end välja,» lisas ta.

Venemaa lubab avatud taeva lepingust kinni pidada, kuni see jõus on

Venemaa järgib avatud taeva lepingut, kuni see jõus on, kinnitas asevälisminister Aleksandr Gruško reedel.

«Me vajame pragmaatilist lähenemist. Nii kaua kui leping on jõus, kavatseme me järgida kõiki õigusi ja kohustusi, mis meile selle lepinguga kehtivad,» ütles Gruško uudisteagentuurile RIA Novosti.

Gruško sõnul toimib Venemaa eeldusel, et kõik teised riigid toimivad samamoodi ning täidavad endale lepinguga võetud kohustusi.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles