VIDEO ⟩ Soome rannikuvetes märgati delfiine

Soome rannikul märgati eelmisel nädalal kolme delfiini. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Owen Humphreys/PA/Scanpix

13-aastane soomlanna jäädvustas videoklipile kolm delfiini, kes ujusid tema kodu lähedal Soome rannikuvetes.

 

13-aastane Keeri Sjöblom elab Soome lõunaosas Kimitoönis ja just seal märkas ta eelmisel nädalal kolme delfiini. «Istusin köögis akna all ja sõin, kui märkasin vees midagi tumedat. Jooksin rannikule, et paremini näha,» rääkis tüdruk Ylele.

Tegemist oli kolme afaliini ehk silmikdelfiiniga, kes ujusid rannikust umbes 500 meetri kaugusel. 

Kui tüdruk koos isaga paadiga merele läks, et delfiine paremini näha, ujus üks delfiinidest nende paadile õige lähedale ja tüdrukul õnnestus see kaameraga jäädvustada.

«Nad ujusid üksteisele üsna lähedal. Kaks neist olid väikesed ja halli värvi, üks oli suurem ja natukene tumedam,» rääkis tüdruk. «Ma kuulsin neid õhku välja puhumas. Nad ei hüpanud, aga ma nägin nende sabauimesid.»

Ilmselt samu delfiine oli märgatud eelmisel pühapäeval Taalintehdasi sadamalinna lähedal.

Kui vaalauurija ja Turu ülikooli vee- ja keskkonnauuringute õppetooli teadur Olli Loisa kuulis delfiinidest Soome rannikuvetes, tõttas ta kohe sündmuspaika.

«Ma olen maailmas küllalt delfiine, vaalasid ja pringellasi näinud, aga see oli esimene võimalus näha seda liiki Soome vetes,» rääkis ta. Kui Loisa paadiga merele läks, tulid delfiinid talle uudishimulikult üsna lähedale.

«See tunne oli täiesti vaimustav,» ütles ta. Loisa kinnitab, et nägi kolme afaliini ehk maailmas kõige levinumat delfiini. Ainsana ei leidu neid tavaliselt külmadel polaaraladel ja üsna suletud Läänemeres.

Ainus pääs Läänemerre on läbi Taani väinade, kus tavaliselt käib tihe kaubalaevaliiklus. Koroonaviiruse pandeemia ajal aga on jäänud seal vaikseks. 

Loisa sõnul märgati afaliine Läänemeres viimati ligi 70 aastat tagasi. 

Loisa sõnul leidsid delfiinid Soome ranniku lähedal ilmselt rohke toiduga piirkonna, sest vastasel juhul poleks nad ühte kohta nii kauaks pidama jäänud. Teadlase sõnul kudevad piirkonnas praegu heeringad, mis tähendab, et delfiinidel on seal küllaldaselt toitu. Loisa sõnul võivad delfiinid jääda piirkonda pikemaks ajaks, kui inimesed neid liialt segama ei hakka.

Teadlane hoiatas, et delfiinidele ei tohi kindlasti minna lähemale kui sada meetrit ja paadiga tuleks nende lähedal liikuda vaikselt, et neil oleks võimalik ise otsustada, kas nad tulevad lähemale või ujuvad eemale. 

Tagasi üles