Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

2020. aasta fenomenid: Korea lainest tagasilanguseni naiste võrdsuses

D FOTO: Edu Del Fresno / ZUMAPRESS.com / Scanpix

USAs varisema hakanud rassilise ebaõigluse torn, korea kultuuri globaalne võidukäik, pandeemia mõjul kümnendite jagu vähikäiku teinud sooline võrdsus, Venemaa usutavuse langus tema vasallide silmis ja suurejooneline küberrünnak, ELi demokraatlikkuse langus ja vajalikkuse kestvus.

Lõppevat aastat iseloomustavatest nähtustest kirjutavad Aro Velmet, Maari Hinsberg, Liisa Pakosta, Karmo Tüür, Liisa Past ja Piret Kuusik.

FOTO: STEPHEN ZENNER / AFP / Scanpix

Miks peaks Black Lives Matters lugema Eestis?: «Alustame faktidest. USAs oli juuni seisuga mustanahaliste ja latiinode hulgas koroonaviirusega nakatumine kolm korda kõrgem kui valgenahaliste ameeriklaste hulgas. Keskmise mustanahalise ameeriklase oht surra koroona tõttu on sama suur kui temast kümme aastat vanema valgenahalise oma,» kirjutab ajaloolane Aro Velmet.

Korea kultuuri laine jõudis hoogsalt haripunkti: «Juba praegu moodustab Lõuna-Korea SKTst 0,4 protsenti ainult draama- ja filmitoodang ning kultuuriministeeriumi alla loodi hiljuti hallyu’ga seotud projektide haldamiseks eraldi populaarkultuuri tööstusosakond, mille eelarve on 4,5 miljardit eurot. See on peaaegu kolmandik Eesti riigi tänavusest kogueelarvest,» kirjutab Korea kultuuri uurija Maari Hinsberg.

Nepaali koduperenaine. FOTO: NAVESH CHITRAKAR / REUTERS / Scanpix

Eriolukord viis naiste võimalused tagasi möödunud sajandisse: «Kõikvõimalikud sulgemised eriolukorra ajal kukutasid naiste ja meeste võimalused tagasi eelmisse sajandisse. Millisesse aastakümnesse, pole veel selge. Financial Timesis mainiti 1950ndaid, Euroopasse on enim pakutud 1980ndaid. Põhjus on proosaline, ent kõikidest siiani läbi elatud kriisidest erinev: seni peresid aidanud ja kellegi poolt tasustatud töödena toimivad perede toetusvõrgustikud pandi kinni või jätkasid tööd vähendatud mahus. Isegi Teise maailmasõja ajal töötasid kool ja lastehoid järjekindlamalt,» kirjutab võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta.

Nelgid koroonaviirusse surnud duumasaadiku Valentin Šurtšanovi töölaual. FOTO: Sergei Savostjanov / TASS / Scanpix

Kas Venemaal oli hea aasta?: «Olgu autokraadi käsk nii kõva kui tahes, ravimite väljatöötamises on oma objektiivsed aegavõtvad protsessid, mida kiirendada pole kuigi võimalik. Nakkuse ja surmade statistikaga susserdamine paigutab Venemaa üsna samasugusesse väheusutavasse rühma koos Hiina ja muude Põhja-Koreadega,» kirjutab politoloog Karmo Tüür.

Küberpahalased küll kasutasid pandeemiat ära, aga massiliselt uut tüüpi rünnakuid tänavu ei esinenud. FOTO: Kacper Pempel/Reuters/Scanpix

Küberrünnakuid ei saa vältida, muuta saab valmisolekut: «Jätkusid ebademokraatlike riikide katsed üleilmset digitaalset ruumi oma käe järgi kujundada. Pahalased kasutasid pandeemiat ära kalastamisrünnakuteks, matkides ka riigiasutusi. Suurenesid rünnakud meditsiiniinfosüsteemidele ja üritati kätte saada vaktsiinide arendamisega seotud uurimistöid,» kirjutab Cybernetica ASi küberturbe äriarendusjuht Liisa Past.

Kaitsemaskiga piirivalvur tänavu märtsis Saksa-Poola piiril.  FOTO: AXEL SCHMIDT/REUTERS/Scanpix

Rohkem või vähem Euroopat?: «ELi liikmesus on pidev laveerimine nende kahe tingimuse vahel. Kuidas ühtpidi kindlustada, et rahvusvaheline organisatsioon oleks teovõimeline, pakuks lisaväärtust, tuues kasu valdkondades, kus ainult ühe riigi jõud üle ei käi? Teistpidi, kuidas siiski kindlustada endale võimalikult palju vabadust, et omapäi edasi toimetada?» kirjutab Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Piret Kuusik.

Tagasi üles
Back