:format(webp)/nginx/o/2022/03/08/14414626t1hebb6.jpg)
Sõjalisel rindel toimuvast annab hea ülevaate Igor Taro ja seetõttu ma kõigest ei kirjuta, vaid mõningatest momentidest. Eile kirjutasin Hersonist ja sealsest meeleolust. Taustaks lisaks niipalju, et seal elab nüüd palju inimesi, kes olid sunnitud Venemaa n-ö spetsoperatsiooni tõttu Luhanskist ja Donetskist sinna kolima. Nad on korra kõik juba kaotanud ja rohkem seda ei taha.
Venemaa armee tagala on tühi, rahvas vaenulikult meelestatud ning Ukraina armeel on tipptasemel info Venemaa armeeüksuste paiknemisest ja liikumisest. Ukraina tegi sellest infost lähtuvalt dessandi Hersoni lennuväljale ja hävitas seal üle 30 helikopteri. Puhas vuuk. Ukraina armee on hakanud tegema kontrarünnakuid, aga need on teadlikult väikesemastaabilised, eesmärgiks on külvata hirmu, et okupandid ei saaks ennast kuskil turvaliselt tunda.
Hersonis toimunu iseloomustab hästi korralagedust, mis valitseb Venemaa armees. Kuuldavasti tegutsevad lääne pool asuvad küberüksused väga aktiivselt Venemaa armee side segamisega, põhjustades nii totaalset kaost kõikjal, eeskätt aga logistikas. Tagalas tegutsevatel väikestel Ukraina üksustel on teada kütuseveokite teekonnad ja neid hävitatakse halastamatult ning seda pole raske teha, sest igasugune kaitse neil puudub või on minimaalne.
#Ukraine: Four supply trucks belonging to LNR troops were destroyed the Ukrainian border guards. A supply truck and MT-LB tracked vehicle were captured as well. pic.twitter.com/zFXcXjBmum
— 🇺🇦 Ukraine Weapons Tracker (@UAWeapons) March 7, 2022
Lisaks on Javelinid. Täna oli juhtum Harkivi ligidal, kus Javeliniga lasti üks Venemaa tank sodiks ja teistes tankides olnud sõdurid põgenesid paanikas, jättes ukrainlastele kuus uut tanki koos lahingumoonaga. Miks kardetakse Javeline nii paaniliselt? Aga seetõttu, et peale tabamust (mis tuleb ülevalt alla lendavast raketist) on tõenäosus ellujäämiseks väike, võib ka plahvatada tanki sees olev laskemoon ja sellisel juhul inimestest ei jää suurt midagi järele. Motivatsioon mõttetuks suremiseks on aga väike.
Väidetavalt on Venemaa juba kaotanud kolmandiku oma tehnikast, millega nad saavad sõjas opereerida.
Tüüpiline stsenaarium on selline, et pärast paari lasku tankitõrjerelvadest põgenevad Venemaa armee sõdurid paanikas, jättes tehnika kus seda ja teist. Seoses osava sidesegamisega ei teagi Venemaa, kui suured neil kaotused on, sest side on paljude väeosadega katkenud. Tuhanded Venemaa armee sõdurid hulguvad põldudel ja metsades ning Ukraina jaoks hakkavad kiirelt suurenevad vangilangenud sõdurite arvud probleeme tekitama, sest nendega tegelemisele kulub omajagu inimressurssi, aga veel saadakse hakkama.
Ukraina armee väljaöeldud arvudesse Venemaa kaotuste kohta tuleks suhtuda siiski teatud reservatsioonidega, aga sellest hoolimata on hukkunute arv tuhandetes ja tuhandetes. Ühe Ukraina armee ohvitseri sõnul on nende taktika praegu nagu hea salaami vorsti söömine, viilutades seda rahulikult. Sellisel moel saab Ukraina armee hoida oma kaotused palju väiksemad ja selline tegutsemine demoraliseerib tugevalt vastase armeed.
Lennukeelutsoon. Kogub toetust plaan kehtestada Lääne-Ukrainas lennukeelutsoon n-ö humanitaarsetel eesmärkidel, et anda nii elanikele võimalus turvalisemalt riigist lahkuda. See seoks kohe ära võimaluse Valgevene armee võimalikuks sissetungiks, sest NATO vastu nad ei julge seda teha. Ja tegelikkuses ei taha nad seda praegugi teha.
Olemasolevate andmete järgi mingi aeg tagasi siiski paar väiksemat Valgevene lahinggruppi viidi Ukrainasse, aga sõdurid keeldusid relvadest laskmast. Ohvitserid kannavad ette, et juhul kui nad ületaksid piiri, on nende elud ohus ning toimuks massiline vabatahtlik vangiandmine. Ega ohvitserid lollid ole, sellise jutuga on neil siiani õnnestunud sõttaminemisest pääseda.
/nginx/o/2022/03/08/14414614t1h5e67.jpg)
Sellisel kujul lennukeelutsooon oleks ainuke realistlik variant ja ei saaks ka Venemaa kobiseda, sest nende enda jutu järgi olevat ju tavainimeste elud kõige tähtsamad. Mida nad «demonstreerivad» Mariupolis, kus Ukraina poole viiv humanitaarkoridor on mineeritud ja vaba oleks tee Venemaa kontrolli all olevale territooriumile, aga missugune terve mõistusega inimene läheks Mordorisse?
Venemaal kukkus eile rubla kivina. Vaatasin mitme Venemaa majanduseksperdi analüüse ning nende järgi veab praeguse olukorra jätkudes välja ehk juunikuuni ning palju sõltub sellest, kuidas laekub raha energiakandjate müügist. Suurima paugu saavad linnades elava keskklassi esindajad, aga kes olid vaesed, jäävad lihtsalt veel vaesemaks ning erilist lootust pole, et nad välja tuleksid.
Suure paugu saavad nii tootmissektor kui teenuste sektor, sest raha kokku kuivades loobuvad inimesed just erinevatest teenustest esmajärjekorras. Elu seisma ei jää, aga mis elu see enam on. Samas, kes pole head elu kunagi tundnud, ei saa ka teada, millest nad ilma jäävad. Päris täpselt ei oska keegi ennustada, kui kiirelt asjad seal halvenevad, samas kõige suurem tõenäosus tänavatele jõudva rahulolematuse tekkimiseks on eeskätt Moskvas ja Peterburis.
/nginx/o/2022/03/08/14414611t1he2c7.jpg)
Nädalavahetusel toimusid sõjavastased meeleavaldused üle terve Venemaa ning enamik osavõtjatest arreteeriti. Samas olid nad nii käpardlikud, et ühe noore naise ülekuulamisel ei suudetud tuvastada telefoni ning kogu ülekuulamise protsessi sai salvestada. Tõelised Venemaa mehed said naist taguda ja nad tundsid sellest siirast rõõmu.
Minu tähelepanu köitis kasutatav sõnavara – «vragi naroda» ehk siis tõlkes «rahvavaenlased». See on stalinliku terrori õigustamiseks kasutatud sõnapaar, selle sõnapaari saatel tapeti miljoneid süütuid inimesi ja nüüd räägivad nii Venemaa õiguskaitseorganite esindajad.
Selle noore naise käitumine näitab, et siiski pole Venemaal veel kõik kadunud, on ka inimesi, kellel on süda õige koha peal. Aga see klipp levib ka Venemaal ning asja iseloomustamiseks on üks sõna – Gestaapo. Lisaks nimetas USA välisminister Antony Blinken Mariupoli, Harkivi ja Kiievi kaitsmist tänapäeva Stalingradi lahinguks ja ei ole raske näha selle ütlemise tagamõtet – Venemaa on oma käitumiselt täiesti võrreldav fašistliku Saksamaaga.
Ahjaa, toimusid ka järjekordsed läbirääkimised, kus Venemaa nõudmised olid samad nagu ennegi, aga lisaks tahtsid nad, et peaministriks saaks Juri Boiko, venemeelne Ukraina poliitik, samas kui Zelenskõil lubaksid nad edaspidi president olla. Loomulikult saadeti nad pikalt, aga väike nihe see siiski on.
Lõpetaks Venemaa välisministri Sergei Lavrovi juba surematuks saanud lausega, et erioperatsiooni on Ukrainas vaja selleks, et ära hoida sõda. Kui madalale võib üks inimene langeda? Nagu näha, siis seal allpool piiri ees ei ole. Kui ma ta nägu näen, läheb süda pahaks, aga ometi asjatab selline limukas kõikjal maailmas vabalt veel ringi. Veel.
Au Ukrainale!
/nginx/o/2017/10/20/7236309t1h26c2.png)