L, 4.02.2023

PIIRSALU UKRAINAS ⟩ Õhuluuraja: Eesti droonidega oleksime sõjas palju võimsamad

Jaanus Piirsalu
, ajakirjanik
Õhuluuraja: Eesti droonidega oleksime sõjas palju võimsamad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hetman Ivan Mazepa nimelise jalaväebrigaadi luurejao ülem kutsungiga Mehaanik ootab kannatamatult Eesti Threod Systemsi luuredrooni.
Hetman Ivan Mazepa nimelise jalaväebrigaadi luurejao ülem kutsungiga Mehaanik ootab kannatamatult Eesti Threod Systemsi luuredrooni. Foto: Erik Prozes

«Kui me saaksime selle vinge Eesti drooni, siis hävitaksime rohkem vaenlase suurtükke ja staape. Lühidalt – seda kiiremini ajame vaenlase meie kodumaalt välja,» ütles Ida-Ukraina rindel sõdiva õhuluure üksuse liige, kelle jaoks käib Eestis korjandus Threodi luuredrooni ostmiseks.

Hetman Ivan Mazepa nimeline brigaad sõdib praegu Donbassis Bahmuti ja Lõssõtšanski vahelisel lõigul. 43-aastane sõdur kutsungiga Mehaanik kuulub brigaadi õhuluure üksusesse, mille ülesanne on droonide abil avastada Vene üksuste hinnalisi sihtmärke, nagu raskerelvastus, staabid, kolonnid jne ning juhtida ja vajadusel parandada suurtükiväe tuld nende pihta.

Praegu töötavad Mehaanik ja ta kaaslased Hiina droonidega DJI Matrice 300. Omavahel kutsuvad neid lühidalt «madratsitseks».

«Madratsi» saab lihtsalt üle võtta

Need suurusjärgus 13 000 eurot maksvad «lendavad madratsid» on üsna mürarikkad ja nõrga puldiga. Mehaaniku sõnul tähendab see, et sisuliselt saavad ukrainlased selle drooni tõsta vaid enda kohale ning üle rindejoone liikuda minimaalselt, sest Vene üksused võvad oma raadioelektroonilise luure (REB) seadmetega selle lihtsalt üle võtta.

«Me töötame «madratsitega» sisuliselt nii, et tõstame nad kuskil 800–900 meetrit enda kohale, harva kuni poolteist kilomeetrit, lendama maksimaalselt 1–2 kilomeetrit eemale ning sealt jälgime. Näeme kuskil 25 kilomeetri kaugusele,» rääkis Mehaanik.

Eestis on kõrgemate riigikaitsekursuste osalejad algatanud korjanduse, et osta Ukraina armeele Eesti firma Threod lennukikujulised luuredroonid EOS. EOS on tegelikult lennukikujuline mehitamata õhusõiduk (UAV). Postimees nimetab siin artiklis seda lühiduse mõttes drooniks, kuigi see pole päris korrektne nimetus. Klassikaline droon nelja kopteritiivikuga on hiinlaste «madrats».

Üks droon peakski minema just Mehaaniku üksusele. Teise sarnase õhusõiduki loodavad korjanduse algatajad üle anda ukrainlaste 26. suurtükibrigaadi iseliikuvate suurtükkide patareile, mida juhib Ukraina suurtükiväe ainus naiskomandör Ljubov Plaksiuk. (Postimees kirjutas temast 20. novembril – Ukraina suurtükiväe ainus naiskomandör: möödalasud on sõja võitmiseks kasutud)

Anneta Ukraina drooni heaks

Kui tahad Ukraina armeele Eesti droonide ostmiseks raha annetada, siis saad seda teha siin.

Mehaaniku üksusele Eesti drooni ostmiseks võib annetada julge südamega, nad oskavad asja: sõja ajal pole nad kaotanud veel ühtegi oma Hiina drooni.

Eesti UAVga suureneks Mehaaniku kinnitusel tema üksuse luurevõimekus oluliselt. «Threodi drooniga saame lennata isegi 20 kilomeetri sügavusele vaenlase territooriumile ning sealt näeme veel 20 kilomeetrit edasi,» rääkis Mehaanik. «Me saame meie vanemale vennale (nii kutsuvad nad suurtükiväelasi – JP) anda palju paremat ja täpsemat infot, kuhu tulistada. Praetud liha hakkab rohkem saama.»

Tegelikult saab Eesti drooniga lennata veel kaugemale vaenlase tagalasse, drooni side juhtimipuldiga ulatub 50 kilomeetri kaugusele.

Kümne minutiga tuli peale

Eesti UAV kolm põhilist eelist «madratsitega» võrreldes on Mehaaniku kinnitusel see, et meie droon teeb oluliselt vähem müra, venelaste segajatega on seda praktiliselt võimatu üle võtta ning sellel on öökaamera. «Öökaamerat on vaja eriti praegu, kui päevad on üha lühemad,» lisas Mehaanik.

Mehaanik kirjeldas Postimehele lühidalt, kuidas käib drooniüksuse ja suurtükiväe koostöö.

Kui Mehaaniku üksus tõstab drooni õhuluureks taevasse, on suurtükimehed juba täies valmisolekus. Kui drooni abil avastatakse sobilik sihtmärk, siis antakse selle koordinaadid kohe edasi suurtükimeeste n-ö dispetšerile. «Viie kuni kümne minuti jooksul peale seda, kui oleme avastanud sihtmärgi, tuleb sinna juba tuli peale,» ütles Mehaanik.

Sellise koostöö «saakidena» luges Mehaanik üles venelaste võimsa iseliikuva suurtüki Msta (umbes nagu Eesti kaitseväe K9) hävitamist koos laskemoonaga Uragan-rakettidega 25 kilomeetri sügavusel tagalas, Vene ühe suurema üksuse staabi hävitamist koos viie soomuki ja ühe tankiga ning Vene armee suurtükiväe vastase radarisüsteemi Zoopark hävitamist.

Mehaanik lubas Postimehel avaldada ka ühe video, millel on näha, kuidas nende õhuluure tulemusena hävitavad Ukraina suurtükiväelased Donetski eeslinnas kokku kaheksa ühikut Vene üksuste tehnikat.

Threodi Ukraina-projekte nõustava endise Eesti kaitseväe kõrge ohvitseri Sten Reimanni sõnul on droonid Ukraina vabadussõjas lahinguvälja olukorrateadlikkuse loomiseks ja sihtmärkide tuvastamiseks võtmetähtsusega. Ilma infota ei ole võimalik üksusi juhtida.

«Sõja kõik osapooled sõltuvad täna mehitamata õhusõidukite info kogumisest väga olulisel määral,» nentis Reimann. «Seda mitte ainult optiliste sensoritega, vaid ka teiste kogumise vahenditega – SIGINT, SAR radar jne.»

Eesti EOS UAVde eelistena lahinguväljal tõi Reimann välja neli punkti.

Esiteks annavad EOSid väga täpselt edasi sihtmärgi koordinaate. Koordinaadid antakse edasi kahe kuni kuue meetrise täpsusega. See on tähtis selleks, et juhtida täppisrelvade tuld, nagu HIMARS, M982 Excalibur targad mürsud jne.

Ukraina armee peastaabi luurevalitsuse video sellest, kuidas EOS UAVlt saadud koordinaatide abil tabab ameeriklaste HIMARS-süsteem Vene armee süsteemi Zoopark, mis on mõeldud vastaste suurtükkide avastamiseks.

Teiseks on EOSi tugev külg see, et UAV juhtimiskeskuses on erinevad tulejuhtimise tarkvara vahendid.

Vaid ühe drooni on venelased tabanud

Kolmandaks EOSi trumbiks on see, et UAVdel on alternatiivne navigatsioon lisaks GPS-süsteemile. See on oluline sellepärast, et Vene üksused segavad kogu rindealal väga aktiivselt GPSi signaale. EOS saab sellised juhul, kui GPSi signaal on häiritud või vastane üritab juhtimist üle võtta, edasi lennata ka muude navigeerimisvahendite järgi.

Neljanda eelisena nimetas Reiman Threodi mugavat kasutamist ja töökindlust, mis on sõjas kriitlilse tähtsusega.

Ukraina üksuste käsutuses on juba või jõuab kohe-kohe kohale suurusjärgus 15 Eesti drooni EOS. Vene armee on neist alla lasknud vaid ühe. Kinnitamata andmetel sai see UAV raketitabamuse. Rakettide eest pole neid võimalik kaitsta. Pole teada, millised taktikalises olukorras see tabamus täpselt juhtus.

«Samas on EOSide kasutus väga intensiivne,» rääkis Reiman. «Ühe üksuse andmetel lendavad nad 18 tundi ööpäevas. Seega on töökindluse protsent on väga kõrge. Eriti võrreldes ka Bayraktaridega, rääkimata lihtsatest tsiviildroonidest.»

Eesti UAV hankis tähtsat infot Zaporižžja tuumajaamast

Eesti ettevõtte Threod loodud EOSi abi on Ukraina kasutanud ka väga olulise info hankimiseks Euroopa suurimast, Zaporižžja tuumajaamast, mille Vene väed hõivasid üsna sõja algul ja okupeerivad seda siiani.

Augusti alguses ilmus kõikjal maailma meeldias Ukraina luure hangitud video, millelt on selgelt näha, kuidas suur kolonn Vene sõjatehnikat, kaasa arvatud soomukid, sõidavad Energodaris asuva tuumajaama kinnisele territooriumile ning seejärel peidetakse masinad tuumajaama esimese energiabloki masinasaali.

Selle videoga tõestas Ukraina, et Venemaa armee kasutab Zaporižžja tuumajaama sõjalistel eesmärkidel, mida võib kvalifitseerida sõjakuriteona.

Ukraina luure kasutas selle tõestusmaterjali hankimiseks Threodi toodetud õhusõidukit EOS. «Kohati on EOSiga tehtud poliitiliselt olulisi kogumislende,» nentis Sten Reimann.

Video on päris kvaliteetne, arvestades, et ukrainlased üritasid EOSi sensorit sisse suumida kahe kuni kolme kilomeetri kauguselt, aga pilt on kaugusest hoolimata kenasti loetav koos sihtmärgi koordinaatidega.

«Tegemist on Ukraina enda (luureandmete) kogumisvõimekusega ehk mitte liitlaste luurelendudega või luuretoetusega,» rõhutas Reimann.

Märksõnad
Tagasi üles