/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/05/16/1108734t1h7365.jpg)
Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse vastne president François Hollande üritasid näidata ühisrinnet eurotsooni ähvardavate uute ohtude ees ning saavad ilmselt oma erimeelsustest üle, et moodustada tõhus meeskond kriisiga võitlemiseks, ütlesid täna analüütikud
Pärast kõvasti tähelepanu pälvinud «Merkozy» meeskonda, endise presidendi Nicolas Sarkozyga, on nüüd kõigi pilgud Merkeli ja Hollande'i esimesel kohtumisel, et saada aimu Euroopa traditsioonilise Saksa-Prantsuse rakendi tulevikust.
Nii Merkel kui ka Hollande lubasid koostööd teha, et majanduskasvu ergutada, ning lubasid selle saavutamise ideed esitada enne juunis toimuvat Euroopa Liidu tippkohtumist. Samuti toonitasid nad, et Kreeka jääb eurotsooni.
Merkel lubas Hollande'i «avasüli» tervitada hoolimata asjaolust, et ta toetas Sarkozy kandidatuuri. Kohtumisel paistis ta olevat lõõgastunud ja tervitas Hollande'i vihmases Berliinis naeratades.
Esimene kõrgetasemeline kohtumine lükkus enam kui tunni võrra edasi, sest välgulöök sundis äsja ametivande andnud Hollande'i lennukit tagasi pöörduma ja lennukit vahetama.
Lõpuks kohale jõudes paistis uus president tõsise ja veidi närvilisemana, kui ta punast vaipa mööda kantsleri ametiruumidesse läks, ning kantsler pidi teda delikaatselt õiges suunas juhtima.
«Neil ei ole valikut, nad peavad omavahel läbi saama. Finantsturud ja nende Euroopa partnerid jälgivad neid, » ütles Claire Demesmay Saksa välissuhete nõukogust. «Nad on teadlikud oma vastutusest, sellest, et eurotsooni areng sõltub nende otsustest.»
Enne kohtumist öeldi selgelt välja nende erimeelsused eurotsooni kriisi lahendamisel: Merkel pooldab kokkuhoidu, Hollande tahab keskenduda majanduskasvu ergutusmeetmetele.
Berenbergi panga analüütiku Christian Schulzi sõnul jäi kohtumisest mulje, et liidrid võivad poliitilistest lahkhelidest hoolimata siiski üpris hästi läbi saada ja varsti kriisi lahendamisega tegelema hakata.
Merkeli sõnul on vaja riikide võlgu vähendada ja eelarved tasakaalu saada, majanduskasv tuleks saavutada struktuursete reformide abil, eriti tööturul. Hollande leiab, et vastupidiselt kokkuhoiule tuleks tulevikku investeerida.
Samuti on nad eri meelt Euroopa Keskpanga, eurovõlakirjade ja Afganistanist lahkumise ajakava osas.
«Hollande märkab kiiresti, et vägevate klubis nõuavad mandri suured probleemid suuri koalitsioone,»" arvas ajaleht Süddeutsche Zeitung.
Samas leidis Prantsuse analüütik René Lasserre, et Merkeli ja Hollande'i suhe on «ettevalmistavas faasis».