Süüria meedik: me peame valima, kes jäävad ellu ja kes surevad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüria ema hoiab matusel oma 5-aastase poja surnukeha.
Süüria ema hoiab matusel oma 5-aastase poja surnukeha. Foto: SCANPIX

«Ma olen viimase üheksa kuu jooksul väga palju nutnud,» ütles keset Süüria võitlusvälja haigla asutanud doktor Kassem al-Zein, «eriti kui mu käte vahel on laps surnud.»

Zein rääkis AFP-le, kuidas kahe kuu eest toodi haiglasse viis pommirünnakus viga saanud noort. «Neil kõigil olid tõsised pea- või rinnahaavad, mõned olid juba haiglasse jõudes surnud. Ma tegin kõik, mis ma suutsin, kuid lõpuks lahkusid kõik viis siit ilmast.»

Qusairis elas kunagi 50 tuhat inimest, nüüd on rahvaarv kahanenud kümnele tuhandele keset igapäevaseid tulevahetusi ja õhurünnakuid seoses president Bashar al-Assadi režiimiga.

Haiglat, mis asub ühes kesklinna vanas hoones, pommitatakse pidevalt. Haigla fassaadis on suur auk, mis meenutab töötajatele, et iga päev võib olla nende viimane.

«Me oleme hirmul, sest valitsus peab meid reeturiteks ja peab meile jahti. Kättesaamise korral hukatakse meid kõiki, sest me teeme oma tööd – päästame elusid. Seetõttu on meist saanud vaenlased,» rääkis doktor.

Haigla asutasid üheksa kuu eest arstid, kes põgenesid linna rahvuslikust haiglast, mis on valitsusevägede kontrolli all.

«Sel kuul võtsime me vastu umbes 570 pommirünnakutes viga saanud patsienti ja 100 kuulihaavadega inimest,» sõnas Zein.

Tema kaastöötaja doktor Saleh Mahmud Sadir rääkis AFP-le, kuidas tema poeg suri pommi otsetabamuse järel isa käte vahel. «Minu kohus ja missioon on töötada siin, kuni valitsus kukutatakse. Minust sai arst, et aidata inimesi ja päästa elusid,» ütles leinav mees.

«Siiski peame valima, kes jäävad ellu ja kes surevad, kuid päeva lõpus mõtleme, et meie ei ole surmades süüdi, need oli Assadi pommid,» lisas Zein.

Doktor Sadir täpsustas: «Meil ei ole vajalikke abivahendeid, et päästa kõige tõsisemate vigastustega patsiente. Meil ei ole neurokirurge, seega sügavate peahaavade korral on ainsaks lahenduseks saata ohvrid Liibanoni.»

Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse aktivistide andmete järgi on Süüria kodusõjas saanud surma üle 16 500 inimese.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles