/nginx/o/2009/03/11/147209t1h6fac.jpg)
NATO üks asutajariike Prantsusmaa võib pärast rohkem kui nelikümmend aastat kestnud vaheaega taasühineda Atlandi alliansi sõjaliste juhtimisstruktuuridega.
Sarkozy tahab Prantsusmaad tagasi NATO otsustajate sekka
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
11. märts 2009, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure tõenäosusega teavitab Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy täha õhtul Pariisi strateegiliste uuringute keskuses peetavas kõnes avalikkust riigi valmisolekust naasta NATO integreeritud juhtimisstruktuuridesse, kirjutas Prantsuse konservatiivne ajaleht Le Figaro.
1966. aastal surus Prantsusmaa toonane president Charles de Gaulle läbi otsuse, millega Prantsusmaa loobus täielikult sõjalisest koostööst NATOga ja jäi ainult organisatsiooni poliitliseks liikmeks.
Selle otsusega lõpetati Prantsuse relvajõudude andmine NATO väejuhatuse käsutusse, saadeti riigi territooriumilt välja kõik liitlasvägede üksused ja koliti seni Pariisis asunud alliansi peakorter Brüsselisse.
De Gaulle polnud rahul organisatsiooni integreeritud juhtimisstruktuuri ja tuumapoliitilise sõltuvusega. Lisaks häiris presidenti ka tõsiasi, et organisatsiooni eesotsas seisis ka Euroopas USA kindral.
Juba 1960ndate alguses soovis De Gaulle Washingtoni asutamislepingu läbivaatamist, et kõigutada USA hegemooniat ja muuta organisatsiooni struktuuri, kuid ei pälvinud teiste liikmesriikide toetust.
Kuigi Prantsusmaa on NATO sõjalistes operatsioonides osalenud juba aastaid, on prantslaste naasmine käsuliini kõrgemate ametikohtade juurde sümboolne samm. Suure tõenäosusega pälvib taasliitumine sõjalise alliansiga ka Prantsusmaa rahvasaadikute toetuse, sest valitsuskoalitsioonil eesotsas parempoolse võimuerakonnaga Rahvaliikumiste Liit (UMP) on ülekaal parlamendi mõlemas kojas, vahendas AFP.
Taasliitumist mittetoetavad jõud kritiseerivad erinevalt oma eelkäijast Jacques Chiracist USA suhtes leebema hoiaku võtnud Sarkozyd seetõttu, et peavad NATOsse naasmist Prantsusmaa traditsioonilise välispoliitika reetmiseks ja järeleandmiseks Ühendriikidele.
Sarkozy ja tema toetajad on aga rõhutanud, et naasmine NATO integreeritud juhtkonda ei tähenda, et riik peaks osalema USA juhitud ebapopulaarsetel missioonidel.
Valitsuspoliitikute teavitustöö on suures osas ka vilja kandnud, sest viimased sotsioloogilised arvamusküsitlused näitavad, et 58 protsenti prantslastest toetab riigi naasmist NATO juhtimissüteemi. Otsuse vastu oli 37 protsenti küsitluses osalenud inimestest.
Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner on teatanud, et Prantsusmaa saab NATO sõjalistesse juhtimisstruktuuridesse naastes kõrged ametikohad. Just Prantsusmaa soov võtta NATO liikmesriigi staatusest maksimum võib olla peamine põhjus, miks riik on otsustanud NATOsse täiel määral tagasi tulla.