Venemaa presidendi Vladimir Putini toetusnumbrid on viimase seitsme kuuga alanenud kuue protsendipunkti võrra, peaminister Dmitri Medvedevi oma kümne punkti võrra ning üha enam venemaalasi leiab, et riik liigub vales suunas, teatas täna sõltumatu arvamusuurija Levada-keskus.
Kui mais ütles 69 protsenti küsitletuist, et on rahul Vladimir Putini tegevusega presidendi ametis, siis novembris oli samal arvamusel 63 protsenti, nähtus Levada-keskuse küsitlusest, mis viidi läbi 23.–26. novembrini 45 Venemaa regioonis ning milles osales 1596 inimest.
Nende inimeste hulk, kes ei ole riigipeaga rahul, tõusis 30 protsendilt 36ni.
Viimase kuuga alanes Putini reiting nelja protsendipunkti võrra (oktoobrikuine näitaja oli 67 protsenti).
Nende inimeste hulk, kes ei ole riigipeaga rahul, tõusis 30 protsendilt 36ni.
Analoogne pilt valitseb ka Medvedevi reitingu osas: valitsusjuhi tegevuse pooldajate hulk langes 64 protsendilt mais 54 protsendini novembris (oktoobris oli 61 protsenti).
Rahulolematute hulk tõusis 35 protsendilt 45ni.
Küsitluse käigus paluti vastajatel veel nimetada poliitikuid, keda nad enim usaldavad.
Putinit nimetas novembrikuus 34 protsenti vastanuist, oktoobris toetas teda 39 protsenti, juulis 41 protsenti. Suurim toetus oli Putinil pärast presidendiks valimist selle aasta märtsikuus, kui 44 protsenti küsitletuist usaldas teda Vene poliitikutest enim.
Teisel kohal on selles paremusjärjestuses Medvedev, keda nimetas 20 protsenti küsitletuist, samas on tema usaldajate hulk viimase kuuga vähenenud nelja protsendipunkti võrra. Märtsis oli tal suurim toetus sel aastal – 28 protsenti.
Pärast kauase eriolukordade ministri ning põgusalt Moskva oblasti kubernerina töötanud Sergei Šoigu kaitseministriks määramist kasvas tema reiting oktoobrikuuga võrreldes viie protsendipunkti võrra 16 protsendini, tõstes ta populaarsustabelis kolmandale kohale.
Järgneb kommunistide liider Gennadi Zjuganov (toetus kümme protsenti) ning liberaaldemokraatide liider Vladimir Žirinovski (kaheksa protsenti).
Usaldustabelisse mahtusid ka ärimees ning erakonna Kodanikuplatvorm liider Mihhail Prohhorov (viis protsenti), parlamendi ülemkoja spiiker Valentina Matvijenko, erakonna Õiglane Venemaa liider Sergei Mironov ning Vene õigeusukiriku pea Kirill (kõik neli protsenti).
Mitte ühtegi poliitikut ei usalda 24 protsenti gallupis osalenuist.
Palvele hinnata valitsuse tegevust vastas 40 protsenti küsitletuist heakskiitvalt, ent enamus – 59 protsenti – väljendas valitsuse tegevuse suhtes rahulolematust. Sellega mitte rahul olevate inimeste hulk kasvas viimase kuuga kümne protsendipunkti võrra.
Kasvanud on ka inimeste hulk, kes pole rahul riigiduuma tegevusega – oktoobrikuiselt 57 protsendilt 65 protsendini. Alamkoja saadikute töö kiitis novembris heaks 34 protsenti vastanuist (oktoobris 41 protsenti).
Üha enam venemaalasi leiab, et asjad riigis kulgevad üldiselt vales suunas. Sellisel arvamusel olevate inimeste hulk kasvas maikuiselt 33 protsendilt 44 protsendini novembrikuus. Olukorraga on rahul 40 protsenti vastanuist (seitse kuud tagasi 49 protsenti).