Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Camp Bastionis baseeruv MERT (Medical Emergency Response Team) ehk meedikute kiirreageerimismeeskond on ööpäevaringselt valmis istuma kopterisse ning sõitma appi lahingus vigastada saanud Briti, Eesti, Taani, USA või Afganistani sõduritele.
Video: sõjaväemeedikud, kes toetavad ka Helmandis teenivaid eestlasi
11. mai 2009, 16:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MERT koosneb arstist, õest ja kahest parameedikust. Nende ülesandeks on rutata appi tõsiselt haavatud inimestele.
Sel NATO TV klipil kihutab meditsiiniüksus Camp Bastioni baasi haiglast helikopteri maandumisplatsile, et lennata Gereshki, kus on plahvatanud pomm. Sündmuskohalt korjab meeskond üles kaks hukkunut – Briti sõduri ja afgaanist tõlgi – ning kaks vigastatut – Briti ja Afganistani sõduri.
Briti Õhuväe seersandist kiirabiõde Hayley Vendybacki sõnul on väga tähtis, et vigastatu kaaslased annaksid talle ajal, kui meedikud Camp Bastionist teel on, kõigepealt korralikku esmaabi.
Lisaks NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõududes (ISAFis) teenivatele sõjaväelastele peab MERT aitama ka Afganistani sõjaväelasi ja politseinikke ning kui on tegemist õnnetusega nagu suitsiidiplahvatus, siis ka kohalikke tsiviilisikuid. Vastavalt Genfi konventsioonile annavad nad abi ja viivad vajadusel ka Camp Bastioni haiglasse sama intsidendi käigus vigastada saanud Talibani võitlejad.
MERTi arsti major Simon LeClerci sõnul on nende abi tase nii kõrge, et sisuliselt tähendab see haigla patsiendi juurde viimist. «Me saame anda väga tugevaid valuvaigisteid, me võime vajadusel teha kirurgilisi protseduure,» loetleb ta. «Ja me saame teha vereülekande patsiendile, kes on verest tühjaks jooksmas, juba enne, kui jõuame haiglasse.»
LeClerc tunnistab, et see on väga kurb, kui inimesed surma saavad. «Ausalt öeldes me püüame mitte väga mõelda,» lisab ta. «Sest sa tead, et järgmine kord, kui su telefon või peiler heliseb, võid taas samasse asja sattuda. Me näeme seda kohutavalt palju. Ja see ei muutu kunagi lihtsamaks.»
Vendyback nendib: «Ma ei usu, et selle töö suhtes saaks kunagi tuimestuda. Kui sa tuimestud, siis sa ehk ei sobi enam sellele kohale.»
«Minu jaoks isiklikult on see väljas olevate meeste toetamine,» ütleb õde oma töö kohta. «Anda neile teadmine, et me läheme neile järele.»
«See, mis meid käigus hoiab, on tunne, et me suudame midagi muuta. Ja me muudame. Me toetame mehi väljas,» lisab LeClerc samal teemal. «Ja me oleme siin nii kaua, kui nemad siin on.»
Praegu Helmandis teeniva kaitseväe teabeohvitseri kapten Tanel Rütmani sõnul läheb juhul, kui evakueerida tuleb eestlast, alati kaasa ka Eesti meedik. Haavatasaanud eestlane sattus MERTi kopterisse viimati märtsi alguses, mehe vigastus oli piisavalt kerge selleks, et ta sai üsna ruttu teenistusse naasta.
Camp Bastioni sõjaväehaiglas, kust MERTi kopterid stardivad, teenib praegu üks eestlasest proviisor. Lisaks on Lashkar Gah's baasis Eesti kontingendi arst ning üksusega ka operatsioonidel väljas õde, kaks parameedikut, kolm rühmaparameedikut ja jaosanitarid. Samas haiglas on töötanud ka eesti reservohvitseridest kirurge.
Camp Bastioni haigla iseenesest vastab tasemelt normaalse Briti haigla omale. Sinna viiakse kõik Helmandis tõsisemalt vigastada saanud või haigestunud ISAFi sõjaväelased - olgu nad siis britid, eestlased, ameeriklased või taanlased. Kergemalt vigastatud sõdurid on seal taas teenistuskõlblikuks saamiseni. Raskemalt vigastatud toimetatakse esimesel võimalusel ravile Inglismaale.