USA president Barack Obama avaldas eile uuendatud riikliku julgeolekustrateegia, milles märgitakse, et Ühendriigid peavad endiselt olema juhtival kohal maailmaprobleemidega tegelemisel, kuid manitsetakse samas ettevaatusele konfliktidesse sekkumisel.
Kongressile esitatud seadusekohases 29-leheküljelises dokumendis tuuakse ära Obama välispoliitika peamised prioriteedid tema kahe viimase presidendiksoleku aasta jooksul. Presidendi ametiaeg lõppeb 2017. aasta alguses. Praegune riiklik julgeolekustrateegia kehtib 2010. aastast.
Obama tõi kõige tungivamate väljakutsete seas välja vägivaldse usuäärmusluse, Venemaa agressiooni, küberrünnakud ja kliimamuutuse ning märkis, et nende kõigiga tegelemisel on parimaks mooduseks rahvusvaheliste koalitsioonide moodustamine.
Presidendi sõnul vajavad Ühendriigid samas strateegilist kannatlikkust ja järeleandmatust, sest riigil pole lõpmatuid ressursse ja mitmeid probleeme ei saa lahendada sõjalise jõuga.
"USA peaks samuti hoiduma ohuga silmitsi seistes otsuste tegemistest, mis põhinevad hirmul," märkis Obama.
USA ei ole veel otsustanud, milliste vahenditega kavatsetakse Ukrainas Venemaale vastata. Kaalumisel on nii uued sanktsioonid ja ka Ukraina sõjalise abiga toetamine.
"Otsuste tegemise aeg on siis, kui oleme nõu pidanud oma Euroopa liitlastega," ütles presidendi julgeolekunõunik Susan Rice, kes tutvustas uut strateegiat mõttekojas Brookings Institution. Obama esitas julgeolekupoliitika kokkuvõtte enne seda kongressile.
"Aastal 2010 olid meie keskseteks probleemideks rahvusvaheline majanduskriis ja kõrge töötus, nüüd on väljakutsed hoopis teised," tõdes Rice.
Presidendi terava kriitikuna tuntud vabriiklasest senaatori Lindsey Grahami arvates on Obama lähenemine viinud globaalse kaoseni ja lubanud kasvada väga halbadel jõududel nagu Islamiriik.
"Ma kahtlen, kas IS, Iraani mullad või president Vladimir Putin tunneksid ennast ohustatuna Obama strateegilisest kannatlikkusest," ironiseeris senaator.