Vene president Vladimir Putin kinnitas usutluses Itaalia ajalehele Corriere della Sera, et Venemaa ei ohusta lääneriike.
Putin: Venemaad ei ole põhjust karta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tahan öelda: Venemaad ei ole põhjust karta,» ütles Putin.
«Maailm on nii palju muutunud, et terve mõistusega inimesed ei saa tänapäeval ette kujutada säärast ulatuslikku sõjalist konflikti,» ütles Vene riigipea. «Kinnitan teile, meil on muudki teha. Vaid haige inimene, ja sedagi unes, võiks kujutleda, et Venemaa võiks äkki NATO-t rünnata.»
Putin rõhutas, et Venemaa üritab ennast vaid välisohtude eest kaitsta. Vene presidendi sõnul on NATO liitlaste sõjalised kulutused Venemaa omadest kümme korda suuremad.
«Minu arvates kasutab osa riike inimeste hirmu Venemaa suhtes lihtsalt ära. Nad tahavad vaid etendada rindejooneriikide rolli, et saada täiendavalt sõjalist, majanduslikku, rahalist või mõnd muud abi,» vastas Putin ajakirjaniku märkusele, et mõned NATO riigid, näiteks Baltimaad ja Poola, tunnevad end Venemaast ohustatuna.
«On neid, kes võivad olla sääraste hirmude õhutamisest huvitatud. Näiteks ameeriklased ei soovi Venemaa ja Euroopa lähenemist. Ma ei väida seda, see on vaid hüpotees. Oletagem, et USA soovib säilitada Atlandi kogukonnas juhirolli. Nad vajavad selle tagamiseks välisohtu, välisvaenlast,» ütles Putin. «Iraanist ilmselgelt ei piisa - see oht ei ole eriti suur ega hirmutav. Kes võiks olla hirmutav? Ja äkki hakkab Ukrainas arenema kriis, Venemaa on sunnitud sellele reageerida. Võib-olla kavandati see nii meelega, mina seda ei tea. Kuid selle taga ei olnud meie.»
Ukraina kriisil peatudes süüdistas Putin Kiievi võime soovimatuses viia ellu veebruaris Minskis Euroopa vahendusel saavutatud rahulepet ja alustada venemeelsete mässulistega dialoogi.
«Probleem on selles, et Kiievi praeguste võimude esindajad ei soovi nendega isegi maha istuda ja rääkida,» ütles Putin. «Meie ei saa sinna midagi parata.»
Vene president kutsus läänt avaldama Kiievile survet mässulistega läbirääkimiste alustamiseks.
«Isehakanud vabariikide juhid on avalikult öelnud, et teatud tingimustel - see tähendab Minski lepete elluviimisel - on nad valmis kaaluma võimalust pidama ennast Ukraina osaks,» ütles Putin. «Usun, et seda seisukohta tasub pidada heaks ja tõsiseks aluseks läbirääkimiste alustamiseks.» Kui Kiiev soovib, et isehakanud vabariigid jääksid Ukraina osaks, tuleb seal elavatele inimestele tõestada, et neil on Ukrainas parem, lisas ta.
Putin rääkis ka energiaprobleemidest. Baltimaad tuleks endise Nõukogude Liidu ja Venemaa energiasüsteemist lahti ühendada ja nad peaksid ühinema EL-i energiasüsteemiga.
«Mida see meie jaoks praktiliselt tähendab? See tähendab, et oleme sunnitud rajama läänepiirkondadesse täiendavaid tootmisvõimsusi. Kuna osa ülekandeliine liikus läbi Baltimaade mõnesse Vene piirkonda ja tagasi, siis nüüd lülitatakse need ümber Euroopale ning meie peame ehitama riigi energiaga varustamise tagamiseks uusi ülekandeliine,» ütles Putin. «See läheb meile maksma umbes 2-2,5 miljardit eurot.»
«EL-i ja Ukraina assotsiatsioonilepe ei eelda, et Ukraina saaks Euroopa energiasüsteemi osaks, kuid seda peetakse võimalikuks. Kui see juhtub, ei tule meil samal eesmärgil kulutada 2-2,5, vaid arvatavasti 8-10 miljardit eurot,» rääkis president.
Euroopa Liit peaks Putini sõnul osutama rohkem abi Ukrainale üldiselt ning eriti riigi idapiirkondadele. Vene presidendi sõnul on Ukraina idaosas hetkel humanitaarkatastroof ning alustada tuleb nende alade majanduslikku ja sotsiaalset rehabilitatsiooni.
«Kiievi võimud on nad ülejäänud riigist lihtsalt ära lõiganud. Katkestatud on sotsiaaltoetuste ja pensionide maksmine. Pangandussüsteem on ära lõigatud, regulaarne energiavarustus on muudetud võimatuks ja nii edasi. Ning kõik teevad näo, et valesti ei ole midagi,» ütles Putin.
Ajalehe küsimusele, midab ta elus kõige rohkem kahetseb ja mida peab veaks, mille oleks võinud jätta tegemata, ütles Putin: «Olen teiega täiesti avameelne: mulle ei meenu midagi säärast. Jumala armust ei ole mul elus midagi kahetseda.»