Asüülitaotlejad peavad naiste tänaval üksinda liikumist ohtlikuks

Iraagist pärit asüülitaotlejad Soomes Foto: SCANPIX

Igapäevaelu Soomes ning sinna saabunud põgenike ja migrantide kodumaal võib olla väga erinev.

Soome ja teistesse Euroopa riikidesse jätkub sisserändajate saabumine, mis nõuab nii inim- kui raharessursse, et sellega toime tulla, edastab iltalehti.fi.

Soomest on saanud «tõotatud maa» just iraaklaste jaoks, kellest aga paljud siiski ei tea, kuidas Soomes igapäevaselt elatakse ja milline on sealne kultuur.

Selle tõttu teavitavad humanitaartöötajad põgenikekeskustesse elama majutatud sisserändajaid Soome seadustest, reeglitest ja tavadest.

«Need, kes juba varem on nii-öelda kodutöö ära teinud, suudavad paremini sisse elada, kui need, kelle jaoks kõik uus ja ebatavaline on,» sõnas Oulu põgenikekeskuse juht Jenni Korpikari.

Korpikari sõnul on siiski tekkinud kultuurialaseid kokkupõrkeid, kuna sisserännanud ei ole teatud asjadega kursis.

«Meil tekkis siin küsimus ema positsiooni kohta. Paljudes Lähis-Ida ja Aafrika riikides ei ole naistel sõnaõigust ja nad ei tohi üksinda liikuda. Samas austatakse seal pereemasid, kes on matrooni seisuses. Ema kohta ei öelda halvasti ja seda ei tohi teha ka teised,» teatas juht.

Ta lisas, et konkreetne juhtum leidis aset Iraagi teismelistega, kellest ühe ema teised põgenikud solvasid ja tekkis kaklus.

 «Nad küsisid minult, kuidas Soomes käitutakse olukorras, kus ema solvatakse. Soovitasin neil solvangu ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta, sest provotseerimine ja vägivald ei ole lahendus. Need noored mehed olid mu vastusest suures hämmingus,» selgitas humanitaartöötaja.

 Soomes on asüülitaotlejatele selgitatud, et põgenikekeskustes kehtib vägivalla suhtes nulltolerants.

«Paljudes kultuurides lahendatakse kriitilisi olukordi vägivalla ja mõrvade abil. Oleme Euroopas, kus asjad nii ei käi ja põgenikud peavad sellega harjuma,» jätkas Korpikari.

Soomes teeb migratsiooniamet asüülitaotlejatele koolitusi, kus käsitletakse Soome ühiskonda, seadusi, töötamist, meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja seksuaaltervist.

Samas õpetatakse iga päev vajaminevaid asju, nagu seda, kuidas Soomes korterit üürida, tööle pürgida, toitu osta ja muud.  

Kõige enam on põgenikke huvitanud Soome seadusandlus, eriti aga kriminaalseadustik.

«Selgitame sisserännanutele, et meie kultuuriruumis ei tohi last lüüa, tutistada, juustest rebida. Sellele võib järgneda politseiuurimine ja karistus,» jätkas soomlanna.

Paljud sisserännanutest vanemad ei saa aru, et last saab rahustada ja vajalikke asju tegema panna ka teda hea sõnaga rahustades ja tegevust ette näidates, mitte vägivalla ja jõuga.

Paljudes islamiriikides on tavapärane, et naine ei tohi avalikkuses üksinda liikuda. Migrantide jaoks oligi üllatus, et Soomes tohivad naised tänaval olla ilma meessoost saatjata.

«Teavitame migrante, et Soomes on naised ja mehed võrdsed ning kõigil on õigus ise otsustada. Kui naisel on vaja omi asju ajada, siis ta seda teeb, mitte ei pea selleks mehelt luba küsima ega saatjaga liikuma,» sõnas Korpikari.

Paljud pagulased, nii mehed kui naised, peavad naiste üksinda avalikkuses olemist ohtlikuks, kuna naised võivad langeda näiteks seksuaalrünnaku ohvriks.

Korpikari teatel on põgenikega räägitud ka vägistamise teemal, sest moslemite kultuuriruumis on see suur häbi.

«Teavitame, et kui keegi langeb seksuaalvägivalla ohvriks, siis see ei ole ohvri süü. Süü on tegijal. Kahtlusalune on alati tegija, hoolimata sellest, kuidas ohver on käitunud või riietunud. See on paljude migrantide jaoks üllatav ja on ka neid, kelle jaoks vastuvõtmatu,» nentis soomlanna.

Korpikari arvates ei harju islami kultuuriruumist saabunud kuigi ruttu ära meeste ja naiste võrdõiguslikkusega.

Soome migratsiooniameti andmetel saabus septembris Soome üle 9000 sisserändaja, sel aastal kokku on Soome saabunud rohkem kui 20 000 migranti ja sõjapõgenikku.