Euroopa piirivalveagentuur Frontex palus ELi liikmesriikidelt 775 lisapiirivalvurit Itaaliasse ja Kreekasse rajatavate migrantide jaotamiskeskuste jaoks.
Itaalia ja Kreeka vajavad ligi 800 piirivalvurit teistest ELi riikidest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. oktoober 2015, 07:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need suured keskused suudaksid vastu võtta kümneid tuhandeid pagulasi, kellelt võetakse seal sõrmejäljed ja suunatakse teistesse ELi riikidesse ootama asüülitaotluse läbivaatamist, edastab Yle.
Kreekal ja Itaalial on seni olnud põgenike ja migrantide registreerimise ja majutamisega probleeme ning inimmassidega tegelemine nõuab palju rahalisi ja tehnilisi ressursse.
Probleeme on tekkinud ka sellest, et osa sisserännanutest ei ole nõustunud sõrmejälgede andmisega. On ka juhtumeid, et juba registreeritud migrandid on järsku kadunud.
ELi siseministrid leppisid kokku, et kahe aasta jooksul tuleb liikmesriikide vahel ära jagada 160 000 migranti ja sõjapõgenikku.
Esimese sammu astub Rootsi, kuhu sel reedel, 9. oktoobril toimub esimene põgenikelend Itaaliast. Rootsi võtab vastu 20 Eritreast saabunut.
ELi riikide siseministrid kogunevad täna, 8. oktoobril Luxemburgi nõupidamisele, kuidas praegust inimmasside liikumise probleemi kiiremini ja efektiivsemalt lahendada.
Teemadeks on piirivalvekontrolli parandamine ja asüülitaotlusele negatiivse vastuse saanute tagasisaatmine nende päritoluriiki.
Seni on Euroopa riikide piire valvanud nende riikide piirivalved, kuid Saksamaa ja Prantsusmaa tegid ettepaneku, et ELil võiks olla ühtne piirivalvesüsteem.
Siis oleks probleemide korral lihtsam suunata piirivalvureid just sinna, kus neid enim vaja on.
Frontexit saaks kasutada ka asüüli taotlenute tagasisaatmisel. Senistel andmetel on ELI riigid suutnud tagasi saata vaid 40 protsenti migratsiooniametitelt eitava vastuse saanud sisserännanutest.