Oma uue ametiaja esimene välisvisiidi Eestisse teinud Läti peaminister Valdis Dombrovskis kinnitas, et opositsiooni süüdistused välisminister Ģirts Valdis Kristovskise suunal ei vasta tõele.
Dombrovskis nimetas opositsiooni süüdistusi väljamõeldiseks
5. november 2010, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist on selgelt fabritseeritud skandaaliga. On üsna ennenägematu, et opositsioon juba järgmisel päeval pärast valitsuse moodustamist nõuab välisministri tagasi astumist,» kommenteeris Dombrovskis, kelle sõnul on välisministril valitsuskoalitsiooni kindel toetus.
Peamiselt venekeelsete valijate huvisid esindav Koosmeele Keskus ja valimisliit Hea Läti Eest nimetasid Kristovskise vaateid ksenofoobseks ning demokraatlikus ühiskonnas vastuvõetamatuks. Ka kutsusid opositsioonilised valimisliidud järgmiseks nädalaks kokku parlamendi erakorralise istungi, et arutada välisministri tagandamist.
Oktoobrikuistel valimistel rahva kindla toetuse pälvinud ja peaministrina jätkava Dombrovskise kinnitusel on kahest valimisliidust koosnevas valitsuskoalitsioonis märksa lihtsam leida ühist lähenemist. «Mis puudutab lagunemisprognoosi, siis seda olen ma kuulnud alates 2009. aasta märtsist,» lisas lõunanaabrite valitsusjuht vastuseks küsimusele, mis puudutas valitsuse arvatavat lagunemist.
Eesti peaminister Andrus Ansip õnnitles oma kolleegi valimisvõidu puhul ja soovis Läti uuele valitsusele edu. Ka kiitis Eesti valitsusjuht Dombrovskise esimese valitsuse head tööd, mis suutis ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tõttu maksujõuetuse kuristiku äärele sattunud riigi majandusolukorda ja rahandust taas stabiliseerida.
«Ma olen veendunud, et Valdis Dombrovskise tagasi valimine oli igati reeglipärane, sest Eurobaromeetri järgi valitseb tugev korrelatsioon valitsussektori defitsiidi ja valitsuse usaldusväärsuse vahel,» täsustas Ansip, kelle sõnul usaldab rahvas neid valitsusi, kes suudavad hoida rahandust ja defitsiiti kontrolli all ning viivad ellu vastutustundlikku rahanduspoliitikat.
Ansipi sõnul arutasid nad kohtumisel kolleegiga lisaks poliitilistele ja majandusküsimustele ka Euroopa Liiduga seonduvat. Seejuures rõhutas Ansip Saksamaa eestvedamisel loodava ühenduse alalise kriisihaldusmehhanismi vajalikkust.
«Mõlemad maad on huvitatud alalise kriisihaldusmehhanismi loomisest ja soovivad selle mehhanismi loomisele ka kaasa aidata,» lausus peaminister, kelle sõnul on Eesti valmis muutma ELi aluslepingut, kui selles on vaja muuta ühte lauset.
Möödunud aasta detsembris jõustunud Lissaboni leping keelab ELi liikmesriikidel üksteist rahaliselt välja aidata ning nüüd kaaluvad liikmesriigid aluslepingu kosmeetilist muutmist, et alalise abifondi loomine saaks võimalikuks.
Dombrovskis õnnitles Eestit ka euroalaga ühinemise eest ning avaldas lootust, et Lätil õnnestub Maastrichti kriteeriumid täita 2012. aastal ning võtta Euroopa ühisraha euro kasutusele 2014. Selleks lubas Dombrovskis vähendada Läti riigieelarve defitsiiti ning hoida ohjes riigi maksukoormust.
Eelseisvaid kärpeid kommenteerides ütles Dombrovskis, et teise kvartali seisuga jäävad need 350-359 miljoni lati piiresse. Samas ootab valitsus ära 10. novembril ilmuva kolmanda kvartali makromajandusliku raporti, mis näitab, kui palju maksutulu on kümne kuuga eelarvesse laekunud. Ka avaldas Dombrovskis lootust, et Läti uus riigieelarve õnnestub vastu võtta veel selle aastanumbri sees.
Valitsusjuhid lubasid kahe riigi koostööd arutada ka 10. detsembril Riias toimuval Eesti-Läti koostöökonverentsil.