Venemaa ja Norra vahelise piiri jalgratastel ületavate põgenike arv on hakanud kahanema, kuna Venemaa piiriala linnades on jalgrattad otsa lõppenud.
Venemaalt Norrasse pürgivatel põgenikel on jalgratastepuudus
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. oktoober 2015, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudisteagentuuri Reuters ajakirjanikud intervjueerisid anonüümseks jääda soovinud venelasest allikat, kelle teatel on palju süürlasi jäänud Põhja-Venemaale Norilskisse lõksu, kuna neil ei ole jalgrattaid.
Mehe sõnul on Norilski kauplused jalgratastest tühjaks ostetud ja uut kaupa ei jõuta piisavalt kiiresti kohale toimetada.
Venemaa piirilinnades, mis jäävad vastu Norra piiri, on jalgtratastega kauplemisest saanud suur äri.
«Praegu on siin umbes 500 süürlast, kuid neid saabub iga päev juurde. Seaduse kohaselt ei saa kahe riigi piiri ületada takso ega bussiga, kuna siis oleks tegemist inimsmugeldamisega. Seega on need inimesed ilma jalgratasteta lõksus,» jätkas venelane.
Norra politsei teatel on sel aastal saabunud Storskogi piiriületuspunkti kaudu riiki umbes 2300 migranti ja sõjapõgenikku, kes soovivad saada asüüli.
Enamik saabujatest ületab Venemaa-Norra piiri jalgrattal, kuna kahe riigi vahelise lepingu kohaselt seda jalgsi teha ei tohi.
Euroopa põgenikekriis ei näita veel leevendumise märke. ÜRO ja humanitaarabiorganisatsioonid hoiatasid, et jaheda aja saabudes muutub migrantide olukord kriitilisemaks ja raskemaks.
Euroopa Liidu juhid leppisid kokku migrantide teele Balkanilt Saksamaale vähemalt 100 000 peavarju rajamises.
ÜRO andmetel on sel aastal saabunud erinevate teede kaudu Euroopasse üle 700 000 sisserändaja, kellest suur osa on kodusõja eest põgenevad süürlased.