«Vaesus» kaitseb Balti riike põgenike eest

13
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
10. märts 2016 07:52
Põgenikud Kreeka-Makedoonia piiril | FOTO: Scanpix

Euroopa migratsioonikriisi on ilmnenud, et Balti riigid tahavad võtta vastu põgenikke ja neid aidata, kuid põgenikud ei soovi minna Eestisse, Lätti ega Leetu.

Yle andmetel esitas 2015. aastal Eestis asüülitaotluse 226 sisserännanut, kellest 93 oli Ukrainast, 14 Süüriast ja 14 Iraagist.

Lätis esitas möödunud aastal varjupaigataotluse 328 põgenikku, kellest 86 oli Iraagist, 82 Vietnamist ja 47 Ukrainast.

Leedus andis 2015. aastal asüülitaotluse 291 migranti, kelle seas oli 65 isikut Ukrainast, 48 Gruusiast ja 42 Venemaalt.

Läti välisministri Edgars Rinkevicsi sõnul ei tea põgenikud kolme Balti riigi kohta just palju ja nad kardavad seda, mida neid siin ees oodata võib.

Balti riikide esindajad on otsinud Lõuna-Euroopa põgenikekeskustest juba mitu kuud sobivaid kandidaate, kes sooviks saada Eestis, Lätis või Leedus asüüli.

Balti riigid on seotud Euroopa Liidu põgenike ümberpaigutamise programmiga, mille tõttu neil on kohustus võtta teatud arv migrante.

«Meile on pakutud mitmeid põgenikperesid, kuid kui oleme alustanud nende intervjueerimisega, on nad loobunud,» teatas Eesti siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt.

Soome meedia teatel on Eesti laveerinud põgenike mittesaabumise teemaga nagu «kuuma kartuliga», kuid Lätis ja Leedus on selgelt välja öeldud, et nad on põgenike silmis liiga vaesed riigid.

«Meil on külma ja pimedat aega palju, samuti ei ole me riigina Euroopas jõukuse tipus. Tegelikult kaitseb «vaesus» meid suure põgeniketulva eest,» teatas Leedu president Dalia Grybauskaitė.

Ta lisas, et kui põgenikud valivad sellised jõukad riigid nagu Saksamaa ja Rootsi, siis saavad neist elatustaseme pagulased, mitte nad ei põgene sõja eest.

Läti on põgenikekvoodi alusel võtnud seni vastu kaks põgenikeperet, Leedu ühe ja Eestil ei ole veel mitte ühtegi kvoodipõgenikku.

Läti poliitikud on seisukohal, et uusi kvoodipõgenikke ei saa enne vastu võtta ja ümberpaigutamisprogrammi muuta, kui ELi piiridel on tagatud kord ja inimsmugeldamine kontrolli alla saadud.

Balti riigid jälgivad Soome, Norra ja Venemaa piiridel toimuvat, sest paljud põgenikud liiguvad Venemaa kaudu Soome ja Norrasse.

Kardetakse, et millalgi võib põgenikelaviin hakata läbi Venemaa liikuma ka Eesti ja Läti suunas, nagu praeguseks on põgenikke hakanud saabuma Valgevene kaudu Leedusse.

«Siin on näha organiseeritud kuritegevuse mõju, mille eesmärgiks on luua Euroopa Liidu ühtses põgenikepoliitikas ja piirivalvesüsteemis segadust,» teatas Leedu president Grybauskaitė.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL