Ameerika Ühendriikide Euroopa raketitõrjeprogramm alustab neljapäeval tööd, ligi kümme aastat peale seda, kui USA tegi ettepaneku hakata NATO liikmesriike Iraani rakettide eest kaitsma. Süsteem läheb käiku vaatamata Venemaa hoiatustele, et see on ohuks rahule Kesk-Euroopas, vahendab Reuters.
Vaatamata pingetele Lääne ja Venemaa vahel, alustab Ühendriikide ja NATO ametnike sõnul tööd raketitõrjekilp, mis asub Rumeenias kõrvalises Deveselu õhuväebaasis. Peale aastaid planeerimist, miljardite dollarite suuruseid investeeringuid ning luhtunud katseid vaigistada Venemaa muret raketikilbi kasutamisest Moskva vastu, alustab projekt lõpuks tööd.
«Meil on nüüd võimekus kaitsta NATO riike Euroopast,» sõnas Ühendriikide sõjaväeametnik Robert Bell. «Iraan suurendab oma sõjalist võimekust ning me peame seda ennetama. Süsteem ei ole suunatud Venemaa vastu,» ütles Bell ajakirjanikele ja lisas, et peagi antakse see NATO käsutusse.
USA alustab reedel ka uue baasi ehitamist Poola, mille arvatav valmimistähtaeg on 2018. aastal. See annab NATO-le alalise kilbikaitse lisaks juba Vahemerel asuvatele radaritele ja baasidele.
Venemaa on oma külma sõja aegse rivaali jõudemonstratsioonist endistes idabloki riikides vihale aetud. Moskva sõnul üritab USA juhitud allianss tõmmata ringi koomale strateegilise tähtsusega Musta mere ümbruses, mis on baasiks Vene sõjalaevastikule ning millele NATO kaalub patrullide saatmist.
Kilbi valmimine langeb kokku ka üksuste kohalolu suurendamisega Poolas ja Baltimaades 2014. aasta Krimmi annekteerimise järel.
Vastuseks on Venemaa tugevdanud oma Lääne- ja Lõuna sõjaväeringkondasid koolme uue divisjoniga.
Hoolimata Ühendriikide selgitustest väidab Venemaa, et raketikilbi tegelik eesmärk on neutraliseerida Venemaa tuumaarsenal, et USA-l oleks võimalik sõja puhkemise korral anda esimene löök.