Lõunanaabrite pealinnas asuv nõukogudeaegne võidumonument tuleks teisaldada sõjaväekalmistule, soovitakse petitsioonis.
Lätis kogutakse allkirju Riia «Aljoša» teisaldamiseks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Petitsiooni teksti üks autoreid ja eestvedajaid Māris Ruks ütles üleeile parlamendikomisjonis peetud sõnavõtus, et aeg on küps vabaneda lõplikult sellest linnasüdames paiknevast monumendist, mis sümboliseerib Nõukogude okupatsiooni Lätis. Ruksi sõnul tuleks taastada Võidu väljaku ajalooline ilme ja tähendus.
Tänaseks on petitsioonile antud üle 12 000 toetushääle. Läti seaduste järgi peab ettepanekut, mis on saanud rohkem kui 10 000 kodaniku toetuse, vaagima asuma parlament. Varasemad samalaadsed petitsioonid on jäänud aga tulemuseta.
Nimi Võidu väljak ei ole nõukogude võimu pärand. Seda Daugava vasakul kaldal kesklinnale ja rahvusraamatukogule väga lähedal asuvat ala tunti juba enne sõda sama nimega. Kuid siis tähendas see üht teist võitu – Läti ja selle liitlaste võitu 1919. aastal Bermondt-Avalovi juhitud vägede üle.
1936. aastal andis Läti president Kārlis Ulmanis käsu Võidu väljaku rajamiseks. Projekt nägi ette hiiglaslikke hooneid, mis oleks suuremad 1936. aasta suveolümpiamängude peaareenist, Berliini olümpiastaadionist. Võidu väljakule plaaniti 25 000 kohaga staadioni, spordiväljakuid, ujumisbasseini ja lasketiiru. Kokku pidi väljak mahutama 200 000 inimest.
Kuid Teine maailmasõda ei võimaldanud neid plaane ellu viia. Ala jäi sõja ajal, nii Nõukogude kui ka natsi-Saksamaa okupatsiooni päevil tühjaks, kuigi 1946. aastal poosid nõukogude võimu esindajad seal üles mitu SSi ohvitseri.
Idee rajada sinna mälestusmärk Punaarmee sõdurite auks tekkis pärast sõda nõukogude võimul, kuid selle projekti elluviimiseni kohe ei jõutud. Ehitustöid alustati alles 1979. aastal ning monument avati 1985. aastal.
Riia võidumonument erineb Tallinna pronkssõdurist. Esiteks on Riia monument märksa suurem – selle üks osa on 79 meetrit kõrge, samuti on pronkskujusid mitu, mistõttu on seda mujale viia tehniliselt keerulisem.
Teiseks, erinevalt Tallinna Aljošast pole Riia monumendi alla kedagi maetud ning 1994. aastal sõlmitud lepinguga võtsid nii Läti kui ka Venemaa kohustuse säilitada ja hooldada oma territooriumil asuvaid matmispaiku ning memoriaale.