Ülevaade: Ukraina konflikti senised arengud (29)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Donbassi sõdur õppustel.
Donbassi sõdur õppustel. Foto: Valentin Sprintšak/TASS/Scanpix

Viimste nädalate jooksul on sõjategevus Ukraina idaosas taas ägenenud. Meenutame konflikti seniseid arenguid.

Donbassis on alates jaanuari lõpust sõjategevus hoogustunud Ukraina sõjaväe käes oleva Avdijivka linna ümbruses. Kiiev teatas eile, et ööpäeva jooksul sai vaenutegevuses surma kaks ja haavata 10 sõdurit.

Separatistide täpsed kaotused pole teada, kuid nn Donetski rahvavabariigi esindaja Eduard Basurin ütles eile uudisteagentuuri Interfax vahendusel, et ööl vastu eilset sai surma üks ja haavata üle kümne nende võitleja. Tulevahetus hoogustus taas esmaspäeval.

Kõige tulisemad lahingud jätkuvad Donetski linna lähedal asuva 20 000 elanikuga Avdijievka ümbruses, kus separatistid kasutavad ka raketisüsteeme Grad, suurtükke ning tanke. Ukraina terrorismivatase operatsiooni peakorteri teatel ründas vaenlane korduvalt linna kaitsvaid Ukraina sõdureid, kuid löödi kõigil kordadel kaotusi kandes tagasi.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ärgitas eile Moskvat, et see survestaks Ida-Ukraina separatiste deeskaleerima ägenenud lahinguid ja taastama relvarahu.

«Meile tuletati taas meelde jätkuvat Vene agressiooni Ida-Ukrainas,» lausus Tusk eile uudisteagentuuri AP vahendusel. «Lahingud peavad lõppema kohe. Relvarahust tuleb kinni pidada. Venemaa peaks kasutama oma mõjuvõimu, et peatada Vene-toetatud separatistide lahingutegevus.»

Konflikti arengud

2013

21. november - Pärast aastapikkust lubamist allkirjastada ajalooline lepe Euroopa Liiduga, tõmbab Ukraina president Viktor Janukovõtš Venemaa vastuseisu tõttu tagasi. Järgnevatel päevadel koguneb tänavatele kümneid tuhandeid meeleavaldajaid, mis toob esile lõhe riigi euroopameelse lääne ja venemeelse idaosa vahel.

2014

20. veebruar - Pärast nädalaid kestnud podisemist keevad Maidani väljakul pinged viimaks üle ja korrakaitsjate ja meeleavaldajate vahel puhkeb vägivald. Kümned meeleavaldajad surevad tulevahetuses.

22. veebruar - President Janukovõtš lahkub riigist. 2011. aastast alates vangistatud endine peaminister Julija Tõmošenko vabastatakse ja ta peab Maidani läänemeelsete meeleavaldajate toetuseks kõne.

1. märts - Vene väed sisenevad Krimmi. Tuhanded vene keelt kõnelevad eraldusmärkideta sõdurid sisenevad poolsaarele. Kaks nädalat hiljem on anneksioon lõpule viidud. Venemaa korraldab referendumi, mida enamus maailmast ei tunnista.

15. aprill - Kiievi valitsus alustab vastutegevust Ida-Ukraina valitsushoonetesse sisenenud mässuliste alistamiseks. vähem kui kuu aja pärast kuulutavad Lugansk ja Donetsk end tunnustamata referendumite alusel iseseisvateks.

25. mai - Petro Porošenko võidab Ukraina presidendivalimised. Venemeelseid separatiste süüdistatakse riigi idaosas valijate takistamises.

27. juuni - Porošenko allkirjastab viimaks koostööleppe EL-iga ja hoiatab Venemaad, et Ukrainat ei ole võimalik Euroopa suunal liikumast takistada.

17. juuli - Ukraina mässuliste piirkonnas tulistatakse alla Malaysia Airlinesi lend 17, hukkub 298 inimest. Relvastatud isikud takistavad päevi rahvusvaheliste vaatlejate sündmuskohale pääsemist.

20. september - Ukraina ja venemeelsete separatistide vahel sõlmitakse vaherahu ja kaks nädalat hiljem luuakse puhvertsoon, et rindelt raskerelvastust minema toimetada. Vene veokite kolonn liigub ilma Ukraina valitsuse loata piirialasse. Venemaa väidab, et autod toimetavad humanitaarabi.

12. november - NATO komandöri sõnul liiguvad Vene väed taaskord üle piiri, Kreml eitab süüdistusi.

2015

22. jaanuar - Pärast kuudepikkust võitlust langeb Donetski lennujaam separatistide kontrolli alla. Vägivalla jätkudes palub president Porošenko Haagi Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul alustada uurimust konfliktis toime pandud inimsusevastaste kuritegude kohta.

12. veebruar - Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi Francois Hollande`i vahendusel saavutatakse Ukraina ja Venemaa vahel relvarahu. Euroopa juhid on skeptilised Ukrainale sõjalist abi osutamast. 20. veebruariks registreeritakse juba 300 relvarahu rikkumist.

22. juuni - EL pikendab Venemaale kehtestatud sanktsioone.

2016

ÜRO hoiatab, et pikale veninud patiseis isoleerib konfliktipiirkonnas miljoneid inimesi. Relvarahu rikutakse igapäevaselt ja tsiviilohvrite arv aina kasvab. Konflikti algusest on tapetud 10 000 inimest.

Külmunud konflikt jätkub. ÜRO hinnangul elab konfliktitsoonis üle kolme miljoni elaniku ning Ukraina valitsuse teatel on 1,6 miljonit inimest sisepaguluses.

Piirkonnas tegutsevad kaks niinimetatud separatistliku venemeelset vabariiki, üks Donetskis ja teine Luganskis, kes Ukraina vägedega lahingut peavad.

Vastu on võetud kaks Minski kokkuleppet, millega prooviti Donbassis kehtestada relvarahu ning kästi eemaldada piirkonnast raskerelvastus. Sellest ei ole aga kinni peetud ning niinimetatud venemeelsed separatistid on OSCE vaatlejate hinnangul relvarahu rikkunud peaaegu igapäevaselt.

Detsembri alguses oli konflikt kõige intensiivsem Mariupoli piirkonnas.

Kommentaarid (29)
Copy
Tagasi üles