Briti suursaadik Eestis: May üllatas positiivsusega

Suurbritannia suursaadik Eestis Theresa Bubbear. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Suurbritannia suursaadik Eestis Theresa Bubbear sõnas täna intervjuus Postimehele, et Briti peaministri Theresa May Lissaboni leppe artikli 50 käivitanud kirjas ja sellele järgnenud kõne rõhus eelkõige koostööle. 

«Istusime meeskonnaga koridoris ja vaatasime Suurbritannia peaministri Theresa May kõne otseülekannet. Kirja nägin peale seda. Need on väga sarnased,» alustas Bubbear intervjuud.

Kas May kirjas või kõnes oli midagi üllatavat?

Mingit halba üllatust neis minu arvates ei olnud. Märkasin, et mõlema- nii kirja kui kõne- alatoon oli väga positiivne. May viitas mitu korda tihedale koostööle ja üksteise toetamisele ning kahju minimeerimisele. Just koostööle rõhumine kumas sellest enim läbi.

Milline tundus teile May hoiak ja tema seisukohad, olid need samad, mis varem?

See on huvitav, sest me ju tegelikult ei teadnudki, mis tema seisukoht oli enne tänast. Ta on seni hoidunud sel teemal rääkimast. Väga vähesed inimesed olid Downing Streetil aset leidnud Brexiti läbirääkimistesse kaasatud.

May ütles kõnes, et endale ei hakata parimaid palasid välja valima. Kas see viitab teie arvates brittide paindlikkusele läbirääkimistel?

Ma ei nimetaks seda paindlikkuseks vaid realismiks. Rääkides nii-öelda ELi leppest parimate palade välja noppimisest, viitas ta liikumisvabadusele. Kui ta liikumisvabadusega ei lepi- mida ta ei tee- ei saa me valida, muid lepingu aspekte, mis meile sobiksid.

Ma ei tea, kas on valmis olema paindlik. Läbirääkimised on alles algamas. Aga mulle ei ole jäänud muljet, et meil seisaks ees võitlus.

Kuidas on nn lahutustasuga? Kas britid võiksid lõpuks millegi taolisega nõustuda või on tegemist hoopiski vahendiga, mida EL võiks kõnelustel ära kasutada?

Keegi pole Suurbritanniale ametlikult mingit arvet esitanud, eriti 60 miljardile eurole. Briti ekspertide sõnul oleks see arve null eurot. Tõde on tõenäoliselt kuskil seal vahepeal, seetõttu on vajalikud ka läbirääkimised.

Oluline on rõhutada, et järgmised kaks aastat oleme me ametlikult osa EList. Oleme alati oma võlad tasunud ja võetud kohustusi täitnud. Seda teeme edaspidigi.

Kas kaks aastat on teie arvates läbirääkimisteks piisav aeg?

Jah see tundub väga piiratud aeg aga peaminister on enesekindel, et jõuame selle ajaga leppeni.

Üks viis läbirääkimiste kiirendamiseks on tulevaste lepete arutelu pidada samaaegselt lahkumisläbirääkimistega. Peaministri arvates on see võimalik. Me ei pea enne lahkuma ja siis otsustama, milline on meie edasine läbisaamine.

See säästaks palju aega.

Eile võeti Šotimaa parlamendis vastu otsus korraldada uus iseseisvusreferendum. May on öelnud, et see ei toimu enne Brexiti- läbirääkimiste lõppu. Mis teie arvates edasi võiks saada?

Edasine on suhteliselt selge. Šotimaa võib teoorias uue referendumi korraldada ka ilma Westminsteri nõusolekuta aga see ei oleks õiguslikult siduv. Ja Westminster on öelnud, et enne lahkumiskõneluste lõppu referendumi korraldamise nõusolekut šotlastele ei anta.

Peaminister ütles ka kõnes väga selgelt, et peame kõnelusi ühtse Ühendkuningriigina.

Ma ei näe seetõttu viisi, kuidas šotlased enne Brexitit referendumi korraldada saaksid.

Kas te arvate, et šotlased peale Brexitit ka seda võimalust kasutavad?

Tegemist on poliitikaga. Ma pole kindel, kas siin on päriselt küsimus šotlaste iseseisvumises. Referendum võib olla vahend, et Šotimaa lahutuskõnelustelt võimalikult soodsatel tingimustel lahkuks.

Samas on Šoti valitsus selgelt öelnud, et nad tahavad iseseisvusreferendumit.

Mis peaks juhtuma, et Põhja-Iirimaa korraldaks šotlastele sarnase referendumi? Kas selle ajendiks võiks olla piir Iirimaaga?

Ei oska öelda. Ma pole küll Põhja-Iiri ekspert, kuid hetkel pole sealt küll mingeid taolisi signaale tulnud.