Lõuna-Aasia inimesi solvavad reisiraha kerjavad lääne hipid

India spirituaalsust nautivad turistid Varanasis. Foto: Hindustan Times / Sipa USA / Scanpix

Malaisia, Hongkongi, Singapuri ja Tai sotsiaalmeediakasutajad on rabatud ja mõnikord ka ärritunud uuest fenomenist: läänest pärit kerjusreisijatest ehk nn begpackeritest.

«Beg-packer» (tuletis ingliskeelsest sõnast bagpacker ehk seljakotireisija) on sõna, millega kirjeldatakse lääne noori, kes võtavad kaugeid reise ette selleks piisavalt raha omamata. Oma teekonna finantseerimiseks nad kerjavad, teevad tänavamuusikat või müüvad pudipadi Lõuna-Aasia tänavail.

Pildid sellistest tegelastest on hakanud ringlema ka Kagu-Aasia sotsiaalmeedias. Näiteks foto noorest paarist, kelle ees on müügis postkaardid ja kõrval papitükile kirjutatud «Toetage meie ümbermaailmareisi». Või teine noorsandist, kes mängib Pink Floydi ja Guns’n Rosesi lugusid samasuguse sildi kõrval.

Suure puuduse all need noored samas kannatavat ei tundu, kui suudavad endale lubada asju nagu helivõimendi nendesamade laulude esitamiseks. Üks seda fenomeni Twitteris kirjeldanud inimene oli noor singapurlanna Maisarah Abu Samah.

Nagu ta märkis, Singapuris tänavamuusikuid ja –kaubitsejaid üldiselt eriti ei näe, sest sellised tegevused on seadustega üsna rangelt piiratud. «Ja kui sa ka juhtud nägema tänavakaubitsejaid või tänavaesinejaid, on nad tavaliselt linnasüdames, mitte sellises keskklassinaabruskonna bussipeatuses. Ma pole ka kunagi näinud valgeid inimesi sellist asja tegemas,» märkis singapurlanna.

«Meie jaoks on see äärmiselt veider küsida teistelt inimestelt raha, et sa saaksid reisida,» jätkas ta. «Tänaval asjade müümist ega kerjamist ei peeta väärikaks. Inimesed, kes nii talitavad on tõsises puuduses, nad kerjavad, et osta toitu, maksta oma laste kooli eest või võlgu. Kuid mitte, et teha midagi, mida peetakse luksuseks!»

Leidub ka reisihuvilisi, kes algatavad oma retkede finantseerimiseks internetis ühisrahastuskampaania.

Selliste arengute tulemusena on vaesemates riikides lääne seljakotireisijaid hakatud käsitlema kui seltskonda, kes tahab reisida nii odavalt, et selle hinnaks võib olla ka kohaliku rahva ärakasutamine.

Malaislanna Louise K. hinnangul näitab see, kuidas paljud lääneriikide elanikud vaatavad Aasiat jätkuvalt nn orientalisti pilguga – kui eksootilist kohta hingelisteks eneseotsinguteks. «See muudab meie kontinendi karikatuuriks, müstiliseks seiklusi täis maaks või, teisisõnu öeldes, lääne inimeste mänguväljakuks,» leidis ta. «Inimesed tulevad siia eneseotsingureisile, janunedes eksootiliste kogemuste järele. Mõnikord tahaksin ma neilt küsida: mis paneb teid arvama, et selline käitumine on Aasias normaalne? Miks te ei tee sama asja oma kodus?»

Louise K. sõnul panustab selline toimetamine veelgi müüti «heast metslasest», mittevalgest inimesest, kes on õrnaloomuline ja heasoovlik, kuid ka vaene ja rumal ning kelle ainus eesmärk o n teenida valget meest ja teda oma kodumaal võõrustada.