Üleeile õhtul Afganistanis toimunud Ameerika Ühendriikide õhurünnakus sai viimastel andmetel surma üle 92 sunniitliku äärmusrühmituse ISIS võitlejat, teatasid kohalikud võimud täna.
USA heidetud nn emapommi plahvatuse ohvrite arv kolmekordistus (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Surnute arvu kasvust teatas Nangarhari provintsi Achini piirkonna kuberneri Esmail Shinwari. Varem olid Afganistani võimud teatanud 36st surnust. Shinwari sõnul pole surnute seas tsiviilisikuid ega sõdureid.
Rünnakus kasutati esmakordselt lahingus GBU-43/B-nimelist pommi, mida tuntakse ka nn kõigi pommide emana. Pomm, mille plahvatuse tugevus on 11 tonni TNTd, toimetati kohale transpordilennukil MC-130.
Afganistani president Ashraf Ghani toetas pommi kasutamist, öeldes, et sel moel aidati kaasa Afganistani relvajõudude ja selle USA liitlasvägede operatsioonidele piirkonna puhastamiseks.
USA kaitseministeerium avaldas pommiplahvatusest ka salvestuse.
«Nagu oleks taevas kokku kukkunud»
«Maapind tundus justkui paat, mis on sattunud tormi küüsi,» kirjeldas Guardianile plahvatust Mohammad Shahzadah, kes oli vahetult enne plahvatust lõpetanud õhtuse palvuse ning asunud kodus sööma. «Ma arvasin, et mu kodu pommitatakse. Mullu tabas droonirünnak kõrvalmaja, kuid sel korral tundsin, nagu oleks taevas kokku kukkunud. Lapsed ja naine olid väga hirmul.»
Shahzadahi kodu Shaddle Bazaris jäi plahvatuse toimumispaigast Momani mägiküla lähistel umbes kahe ja poole kilomeetri kaugusele. «Mu kõrvad olid mõnda aega kurdid. Aknad ja uksed purunesid. Seinas on mõrad,» kirjeldas mees.
Eksperdi kriitika
Osa analüütikuid on aga nn emapommi kasutamist nimetanud ebaproportsionaalseks ja juhtinud tähelepanu sellele, et ISIS, kellel arvatakse olevat Afganistanis hinnanguliselt 600-800 võitlejat, pole Afganistanis USA peavaenlaseks. Nende sõnul on selleksislamiliikumise Taliban mässulised.
«[USA presidendi Donald] Trumpi administratsioon tegi selle pommi kohta palju kära, kuid üldine olukord koha peal jäi samaks: Taliban jätkab hirmuäratavat ja julma vastupanu. ISIS on aga kõrvaletendus,» ütles Ühendriikide mõttekoja Woodrow Wilsoni Keskuse analüütik Mihcael Kugelman uudisteagentuurile AFP.
«Kuid strateegilisest seisukohast on siin segadusseajav mõte: USA korraldas suure hirmu ja ehmatuse taktika (ing. shock and awe, taktika, mille eesmärgiks on suure sõjalise jõu demonstreerimisega halvata vaenlase vastupanuvõime - toim.) missiooni vaenlase vastu, kes pole Afganistanis USA jaoks peavaenlane. Taliban on aga heas positsioonis,» lisas Kugelman.
Oma Twitteri kontol lisas Kugelman: «Trump võib heita ühes riigis suure pommi, et saata tugev sõnum mitmele teisele. Selline signaliseerimine võib olla ohtlik.
Trump may have dropped a huge bomb in one country to send a strong message to several others. Such signaling can be dangerous. #Afghanistan
— Michael Kugelman (@MichaelKugelman) April 13, 2017
Kabulis tegutsev sõjandusanalüütik Javid Kohistani seadis Guardianiga vesteldes pommi kasutamise mõttekuse kahtluse alla. «ISIS on tapnud tuhandeid süütuid iraaklasi ja süürlasi. Miks nad ei heida pommi seal? Miks kasutada seda Nangarharis?» küsis Kohistani.
Kohistani sõnul peaksid Ameerika Ühendriigid terrorismi väljajuurimiseks Afganistani rohkem rahaliselt toetama. «Trumpi valitsus peaks survestama rohkem Pakistani,» ütles Kohistani Afganistani naaberriigile viidates.