Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eriuurija võtab sihikule Donald Trumpi ja Venemaa

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Donald Trumpi nägu ei kiirga optimismist. Viimasel ajal tabavad teda aina uued skandaalid. | FOTO: Alex Brandon/AP/Scanpix

Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium algatas eriuurimise, et jõuda selgusele president Donald Trumpi valimiskampaania väidetavates seostes Venemaaga ning Moskva sekkumises riigi demokraatiasse.

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja, kas ja mil määral mõjutas Venemaa mullu novembris presidendivalimiste tulemusi ning kas Trumpi meeskonnaliikmed olid asjas kaasosalised.

«Kõige suurem nõiajaht poliitikule Ameerika ajaloos,» vastas Trump uudise avalikustamise järel oma mikroblogivõrgustiku Twitter konto vahendusel. Ta lisas, et demokraatidest presidentide Bill Clintoni ja Barack Obama võimul olemise ajal korraldatud sigaduste uurimiseks ei tehtud kunagi midagi võrdväärset.

Uurimise juhtimise võttis enda peale asejustiitsminister Rod Rosenstein. Justiitsminister Jeff Sessions teatas juba varem, et hoiab ennast Venemaa-juurdlusest eemale. Eriuurijana määrati ametisse Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) kunagine pikaaegne juht Robert Mueller.

Guardian kirjutab, et tiitel «eriuurija» allub eristatuudile ja annab Muellerile voli viia läbi iseseisvat juurdlust.

«Minu otsus põhineb erakordsetel asjaoludel ning avalikkuse huvi nõuab, et ma asetaksin uurimiskoorma inimesele, kes asub tavapärasest käsuliinist osaliselt väljaspool,» tsiteerib ajaleht Rosensteini selgitusi uurija valiku kohta. Guardiani andmeil üritas Rosenstein oma valikut Valge Maja eest võimalikult kaua saladuses hoida.

BBC toob välja uurimise kolm peamist suunda. Esiteks Venemaa valitsuse katsed sekkuda presidendivalimistesse. Teiseks igasugused ühenduslülid Venemaa ja Trumpi kampaaniaga seotud inimeste vahel. Kolmandaks igasugused juhtlõngad, mis võivad juurdluse käigus päevavalgele tulla. Nagu märgivad analüütikud, on viimane punkt ilmselt meelega väga lahtine ja kõikehõlmav.

«Sel moel saame teada, kas toimus õigusemõistmise takistamine ning kas Trump on rikkunud seadust sel viisil, mis nõuaks tema vastu astumist,» kommenteeris BBC-le vabariiklastest presidentide Richard Nixoni, Gerard Fordi ja Ronald Reagani administratsioonides ametnikuna teeninud Stefan Halper.

Seadusetähe järgi tähendab õigusemõistmise takistamine olukorda, kus keegi on manipuleerinud asitõenditega, ähvardanud tunnistajaid või jätnud kuriteost teatamata. Seejuures on oluline, et kaasneks ka korruptiivne tahtlikkus.

Selle kategooria alla võib liigituda Trumpi hiljutine otsus vallandada FBI juhi kohalt James Comey. Väidetavalt võis Trump teha seda seepärast, et Comey keeldus loobumast Vene teema uurimisest. Täpsemalt võis olla murekohaks presidendi endine julgeolekunõunik Michael Flynn.

«Ma loodan, et näed selgesti: lase sel minna, lase Flynnil minna… Ta on hea tüüp. Ma loodan, et saad lasta tal minna,» vahendab New York Times Comey koostatud memo tema veebruarikuisest eraviisilisest kohtumisest Trumpiga.

Eile kerkisid Flynni suhtes üles uued väited, mille järgi teatas ameeriklane veel enne Trumpi meeskonnaga liitumist, et on uurimise all – tookord küll hoopis seoses kahtlustega lobitöös Türgi heaks. Sellest hoolimata võttis Trump mehe tööle julgeolekunõuniku kohale, kus Flynn pidas vastu 24 päeva.

President Trump on üritanud toimuva tähtsust pisendada. «Nagu ma olen palju kordi öelnud, tõestab põhjalik uurimine ainult seda, mida niigi teame – et minu kampaania ja ükskõik millise välismõju vahel puudus kokkupuude,» tsiteerib New York Times Trumpi Valge Maja kaudu esitatud avaldust. «Ootan, et see asi jõuab kiiresti lõpuni,» lisas ta.

Trump on varem nimetanud sääraseid plaane maksumaksja raha raiskamiseks. Oma rahulolematust pidevate Venemaa-kahtluste pärast väljendas president veel enne värskeimaid uudiseid.

Üleeile peetud kõnes lausus Trump, et ajaloos pole koheldud ühtegi poliitikut ebaausamalt kui teda. «Te avastate, et mitte alati pole asjad ausad,» tsiteerib New York Times Trumpi kõnet.

«Vaadake, kuidas mind on viimasel ajal koheldud – eriti meedia poolt,» kõneles president. «Mitte ühelegi poliitikule ajaloos – ja ma ütlen seda tõsikindlusega – pole saanud osaks hullem või ebaausam kohtlemine.»

New York Times kirjutab, et Muelleri määramisele järgnes Valges Majas elav debatt selle üle, kuidas peaks Trump uudisele reageerima. Enamik nõuandjaid soovitanud leplikumat tooni; presidendi äkilised Twitteri-postitused sündisid aga varahommikul ehk ajal, mil Trump on varemgi oma emotsionaalsemate väljaütlemistega silma paistnud.

«Nad vallandasid Comey, sest tahtsid, et Vene-uurimine kaoks ära,» kommenteeris CNNile skandaali Cornelli ülikooli juuraprofessor Jens David Ohlin. «Plaan andis tagasilöögi. Nüüd on neil eriuurijaks keegi, kes on survele veel allumatum kui Comey,» selgitas ta.

Ohlini sõnul on Valge Maja võimalused olukorda ja narratiivi kontrollida nüüd tunduvalt kehvemad kui varem. Muu hulgas kuulub Muelleri võimuvoli alla ka presidendi enda küsitlemine.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov keeldus arenguid kommenteerimast. «Selle kohta pole midagi öelda. See on Ühendriikide siseasi,» lausus ta.

LISALUGU1

Kuidas tagandada presidenti?

Seoses Donald Trumpi ümbritseva aina süveneva skandaaliga kõneldakse taas sellest, et võib-olla saaks ja tuleks president enne tähtaega ametist tagandada.

Protsess kannab inglise keeles nime «impeachment» ning voli seda algatada on kongressi liikmetel. Protseduur algab siis, kui piisava hulga rahvasaadikute hinnangul on põhjust presidenti süüdistada kas riigireetmises, altkäemaksu võtmises või mõnes teises riigivastases kuritöös või sellega seotud väärkäitumises.

New York Timesi kirjelduse järgi hääletab kõigepealt esindajatekoda ühe või enama süüdistuspunkti üle. Kui vähemalt ühte neist toetab enamik saadikuid, tähendab see sisuliselt süüdimõistvat otsust.

Seejärel liigutakse edasi senatisse, mis peab ülemkohtu järelevalve all kohtuprotsessi. Esindajatekoja liikmetest koosnev meeskond esineb süüdistajatena, presidendil endal on kaitsjateks advokaadid. Senat võtab endale kohtumõistja rolli. Kui vähemalt kaks kolmandikku senaatoritest leiab riigijuhi olevat süüdi, kõrvaldatakse ta ametist ning tema koha võtab üle senine asepresident – Donald Trumpi puhul Mike Pence.

Juriidilises mõttes on tegemist väga vabavormilise protsessiga. Kindlaks määratud reegleid pole – senat loob need kaasuse käigus ise. «Tagandamine on täitsa omaette nähtus,» ütleb vabariiklasest endine esindajatekoja liige Bob Barr.

Pole ka kontrollmehhanismi selle üle, kuidas rahvasaadikud seadust tõlgendavad – seega mängib olulist rolli ka nende parteiline kuuluvus.

Peale tagandamise käsitleb Ühendriikide konstitutsiooni 1967. aastal vastu võetud 25. põhiseadusparandus võimalust, et president on oma kohustuste täitmiseks töövõimetu.

Kui asepresident ja valitsuskabineti enamus annavad säärase stsenaariumi korral kongressile mõista, et president ei suuda oma kohuseid täita, läheb presidendiamet automaatselt üle asepresidendile. Peaks riigijuht otsuse vaidlustama, läheb otsustamine kongressi kätte. Kui kaks kolmandikku mõlemast kojast hoiab asepresidendi poole, jätkab ta riigijuhina.

Et vabariiklased moodustavad praegu enamiku kongressi mõlemas kojas, eeldaksid kõik sammud, et märkimisväärne hulk parteilasi ütleks president Trumpist lahti. Seni pole sääraseid ilminguid märgata olnud, kuid skandaalide süvenedes võib tekkida kartus, et Trumpi maine määrib ka ülejäänuid ning ohustab vabariiklaste šansse vahevalimistel.

FB

Tagandatud presidendid Ameerika ajaloos

-Tänaseni on Ameerika Ühendriikide ajaloos algatatud tagandamisprotsess ainult kahe presidendi suhtes, need on Andrew Johnson aastal 1868 ja Bill Clinton 1998. Kummalgi juhul ei jõudnud protsess presidendi võimult kõrvaldamiseni.

-Demokraatide ridadesse kuuluvat Andrew Johnsonit süüdistati selles, et ta oli üritanud eemaldada omavoliliselt valitsusliiget. Kuna viimane oli määratud ametisse senati heakskiidul, oleks ka tagandamine nõudnud senati nõusolekut. Johnson pääses ametikaotusest ja süüdimõistvast otsusest ülinapilt, vaid ühe häälega.

-Demokraat Bill Clintonile heideti ette, et ta segas kohtuinstantside ees vett oma abieluvälise suhtega ning kutsus ka teisi üles selle kohta valetama. Täpsemalt süüdistati presidenti valevandumises ja õigusemõistmise takistamises. Senat mõistis presidendi mõlemas kaasuses õigeks, Clinton ise tunnistas afääri avalikult ameerika rahva ees ning palus vabandust.

-Kõige suurem tagandamisoht rippus aastal 1974 tollase presidendi, vabariiklase Richard Nixoni pea kohal. Rivaalitseva demokraatliku erakonna peakorteris nuhkimisega seoses Watargate’i nime all tuntud skandaali sattunud presidenti oleks oodanud kindel tagandamine, kui ta poleks otsustanud ise enne ametikohast loobuda.

-Portaal Vox toob välja ühelt poolt Johnsoni, Clintoni ja Nixoni ning teiselt poolt Donald Trumpi olulise erinevuse. Kui esimesed kolm seisid silmitsi vastaspartei kontrollitava kongressiga, siis praegu kontrollivad kongressi mõlemat koda vabariiklased.

LISALUGU2

Kogenud Mueller sukeldub uuesti töösse

Ühendriikide justiitsministeeriumi poolt Venemaa ja Donald Trumpi seoste uurimist juhendama määratud Robert Mueller on Föderaalses Juurdlusbüroos (FBI) juba vana kala.

Mueller juhatas agentuuri aastail 2001 kuni 2013, mil äsja vallandatud James Comey võttis temalt juhtohjad üle. Sellega tõusis ameeriklane ametiaja pikkuselt Ühendriikide ajaloos teiseks FBI juhiks – kohe pärast legendaarset J. Edgar Hooverit, kes tüüris bürood 36 aastat.

Praegu 72-aastane mees astus ametisse vaid neli päeva enne 11. septembri terrorirünnakuid.

Pärast tragöödiat juhendas Mueller siseriiklikku võitlust terrorismi vastu. Tema suurimaks põrumiseks selles vallas peetakse Bostoni maratoni pommirünnakut aastal 2013. Süüdlane Tamerlan Tsarnajev oli nimelt olnud juba varem FBI vaateväljas.

CNN kirjutab, et julgeolekuringkondades nähakse Muellerit kui poliitiliselt erapooletut, kuid osavat uurijat, keda austavad mõlemad erakonnad. «Ta on loonud büroo juhtimises kullastandardi» – nende sõnadega iseloomustas Muellerit aastal 2011 toonane president Barack Obama.

Riigipea hakkas siis tegema vastuolulist otsust pikendada Muelleri ametiaega. «Usun, et FBI stabiilsus ja järjepidevus on praegusel ajal kriitilised,» vahendas Obama selgitusi Politico.

Veel president George W. Bushi ajal 2004. aastal ähvadas Mueller minna erru, kui valitsus ei loobu oma plaanist justiitsministeeriumi poolt ebaseaduslikuks kuulutatud jälgimissüsteemi kasuks.

Üheksa aastat hiljem lahkus Mueller päriselt ametist, kuid ta pole oma erialast tööd sugugi hüljanud. Ta on uurinud skandaalseid juhtumeid nii Ameerika jalgpalli liigas NFL kui ka aidanud lahendada riigisaladuste vargusega seotud küsimusi.

Veel on Mueller esinenud külalisprofessorina Stanfordi ülikoolis. 2014 liitus ameeriklane osanikuna advokaadibürooga WilmerHale, mille esindajate sõnul lahkus mees kohe firmast talle usaldatud uue ameti saabudes.

FBI juhi kohalt vallandatud James Comey kohta jagus eelkäijal ainult kiidusõnu. «Aus, pühendunud ja kindlameelne mees,» meenutab Muelleri sõnu Guardian. Sedasama väidavad ka Muelleriga koos töötanud inimesed – ta olevat rikkumatu ja heas mõttes vankumatu mees.

Vaatlejate hinnangul garanteerib Muelleri üleüldine hea maine vähemalt selle, et ükskõik milleni ei vii ka tema uurimine, võetakse selle tulemused omaks poliitilise spektri mõlemalt tiivalt.

«Ma arvan, et me näeme õiglust. Kui kuritegu pandi toime, saame seda teada. Kui kuritegu ei sündinud, saame ka selle teada,» kommenteerib CNNi õigusanalüütik Jeffrey Toobin. «Rohkem ei saa justiitssüsteemilt nõuda.»

Tagasi üles