Opositsioonilise Koosmeele Keskuse poliitiku Jānis Ādamsonsi hinnangul püüab Läti valitsus rahvuslikku kaarti kasutades juhtida tähelepanu kõrvale olulistelt küsimustelt.
Läti opositsioonipoliitik: me oleme tagasi 90ndates
22. detsember 2011, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme tagasi 1990ndates – seda nii majandusarengu kui ka poliitilise kultuuri mõttes,» ütles Ādamsons enne täna parlamendis toimunud hääletust, kus Läti seim otsustas mitte tunnistada vene keelt Läti teiseks riigikeeleks, vahendas lõunanaabrite uudisteportaal mixnews.lv.
«Iga kord kui valitsusparteid tahtsid toona avalikkuse tähelepanu kõrvale juhtida Balti Panga krahhilt või pedofiiliaskandaalilt, lõid nad lauale rahvusliku kaardi,» jätkas Ādamsons praeguse Läti olukorra võrdlemist 1990ndatega.
Tema sõnul ühendab toonaseid ja tänaseid Läti poliitikuid see, et nende jaoks ebameeldivate teemade puhul hakkavad nad rääkima lätlaste huvide kaitsmisest ja võitlusest mittelätlastega.
Vene keele riigikeeleks tunnistamise vastu hääletas täna seimis toimunud hääletusel 60 parlamendisaadikut, selle poolt ei hääletanud ükski rahvaesindaja. Peamiselt venekeelse elanikkonna huve esindava Koosmeele Keskuse parlamendisaadikud otsustasid aga protestiks istungitesaalist lahkuda ning jäid hääletusest kõrvale.