Briti analüütik Meri konverentsil: kui sanktsioonid jätkuksid, põleks Venemaa nelja-viie aastaga läbi

Kadri Veermäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
James Sherr.
James Sherr. Foto: Mihkel Maripuu

«Kui sanktsioonid jätkuvad ja nafta hind on madal, siis on Venemaal nelja-viie aasta pärast väga raske riigina funktsioneerida,» sõnas Suurbritannia mõttekoja Chatham House ekspert James Sherr täna Lennart Meri konverentsil toimunud Ukraina-teemalisel paneeldiskussioonil.

Sherri sõnul on küsimus aga selles, kas lääs on nõus sedavõrd kaua ootama. «Kui Euroopa liidritelt küsida, siis selgub, et nemad nii pikas aegraamistikus ei mõtle,» sõnas ta. Sherr lisas, et Ukraina kriisi puhul on osutunud probleemikohaks ka see, et lääs on oma arusaamistes pidevalt mahajääja positsioonil.  «Sanktsioonid olid tehtud mõttega, et Euroopa SKP on suurem kui Venemaal. Kuid SKP ei ole kunagi aidanud sõdu võita ega ära hoida,» ütles Sherr.

Olukorras, kus Venemaal on Ukrainas läinud korda algatada rahvasõda, hoiab riiki Sherri hinnangul koos vaid tsiviilühiskond ja patriootlikkus. «Kui kõik sõltuks president Porošenkost, peaminister Jatsenjukist ja riigibürokraatiast, siis Ukrainat ei eksisteeriks tänapäeval,» lisas ta.

Hanna Hopko, James Sherr, Taavi Rõivas ja Ilja Ponomarev. Foto:
Hanna Hopko, James Sherr, Taavi Rõivas ja Ilja Ponomarev. Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Ukraina konflikti oleks Sherri sõnul saanud siis ära hoida, kui lääne võtmemängijad oleks kohe Venemaa presidendile Vladimir Putinile öelnud, et olgugi kui tähtis Ukraina talle on, on ka nemad valmis Euroopa jaoks eluliselt olulisi vabadusi kaitsma kuni peaaegu sõjani välja. «Kuid enne tuleks kokku leppida, et Ukraina on Euroopa jaoks eluliselt olulise tähtsusega,» lisas Sherr.

Opositsiooniline Vene duumasaadik Ilja Ponomarev tõi välja, et Ukraina puhul on tema hinnangul tegu rahvusvahelise tähtsusega teemaga. «Kuigi USA peab Islamiriiki (IS) ülemaailmse olulisusega teemaks, siis minu hinnangul on tegu regionaalse ohuga. Ukraina konflikt on aga ohuks kogu maailmale,» ütles ta.

Eesti peaminister Taavi Rõivas rõhutas samuti Ukraina tähtsust. Rõivase sõnul annaks Ukraina langemine Venemaale näite edukast algatusest. «Seda ei saa me endale lubada,» sõnas Rõivas.

«Ma poleks Euroopa Liidu ühtsuse osas ka pessimistlik. Sanktsioonid jätkuvad seni, kuni Minski kokkuleppeid pole täiel määral ellu viidud,» ütles Rõivas. Küll peab Ukraina Rõivase sõnul ka ise tegema mitmeid valusaid reforme, kuid riigi juhid on tema sõnul jällegi otsustuskindlad ning rahval olemas tahe, sest kõik teavad, mis kaalul on.

Euromaidani liikumisest parlamendi välisasjade komisjoni välja jõudnud Ukraina poliitik Hanna Hopko ütles, et viimaste kuude jooksul on ülemraada tõestanud, et positiivses suunas liikumine on võimalik. Näiteks tõi ta oligarh Igor Kolomoiski juhtumi, kes vabastati võimukonflikti tõttu Dnipropetrovski kuberneri ametist.  «Mitte keegi poleks uskunud, et midagi sellist tehakse,» sõnas Hopko.

Hopko lisas, et Ukraina üks rikkamaid mehi Dmõtro Firtaš peaks tema hinnangul ka oma tegude eest vastutama. «Firtaš istub Viinis, aga meie hinnangul peaks ta hoopis vanglas istuma. Keegi poleks varem uskunud, et võib vastu võtta Firtaši vastu suunatud seaduse,» ütles Hopko. Ta lisas, et parlament on tegelenud ka infosõjaga ning alates juunist Vene propagandafilme enam Ukraina kanalites näida ei tohi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles