USA jätkab Egiptuse poliitilisest ebastabiilsusest hoolimata sinna nelja F-14 hävitaja transportimist, teatasid Ühendriikide ametnikud.
USA viib Egiptusesse neli hävituslennukit
11. juuli 2013, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teade tuli ajal, mil Washington tegeleb jätkuvalt möödunud nädalal toimunud Egiptuse riigipöörde sündmuste hindamisega, edastas BBC.
USA seaduste kohaselt tuleks juhul, kui Washington tunnistab möödunud nädala sündmused Egiptuses sõjaväeliseks riigipöördeks, sõjalise abi saadetised sinna peatada.
Kukutatud presidendi Mohamed Morsi toetajad nõuavad jätkuvalt tema ametisse ennistamist.
Morsi toetajad on korraldanud tema asukohaks peetavate Kairo sõjaväebarakkide läheduses massilisi meeleavaldusi. Esmaspäeval tapeti seal meeleavaldajate ja sõjaväe kokkupõrgetes 51 vennaskonnale lojaalset isikut.
USA ametnikud teatasid, et neli F-16 hävitajat toimetatakse kohale paari järgneva nädala jooksul. Hävitajad on osa varem kokku lepitud tellimusest, mille kohaselt viiakse Egiptusesse 20 lennukit. Neist kaheksa toimetati sinna juba jaanuaris. Viimased kaheksa kavatsetakse samuti veel selle aasta jooksul kohale toimetada.
Valge Maja esindaja Jay Carney kordas eile, et abiprogrammi äkiline muutmine ei oleks USA huvides. Ta lisas, et samas analüüsitakse põhjalikult Morsi kukutamise asjaolusid.
USA annab Egiptusele igal aastal ligi 992 miljoni euro väärtuses sõjalist abi.
President Barack Obama on Egiptuse sündmusi kirjeldades hoidunud kasutamast väljendit «sõjaväeline riigipööre», et mitte anda alust abi seadustekohaseks lõpetamiseks.
Egiptuse välisministeeriumi esindaja on kinnitanud, et Morsit hoitakse turvalises kohas ning teda koheldakse väärikalt.
Välja on antud käsk arreteerida Moslemi Vennaskonna liider Mohamed Badie ning veel üheksa selle juhti. Neid süüdistatakse Kairos esmaspäeval puhkenud vägivalla õhutamises.
Teated sellest, mis esmaspäeval Rahvuskaardi väeosade juures juhtus, on vastukäivad. Tapeti üle 50 Moslemi Vennaskonna toetaja ning üks sõdur ja kaks politseinikku.
Vennaskonna sõnul tulistas sõjavägi rahumeelsete meeleavaldajate pihta ning süüdistab valitsust toimunu varjamises. Sõjavägi kinnitab aga, et tulistas enesekaitseks pärast seda, kui neid ründasid relvastatud isikud.
Paljud Moslemi Vennaskonna liikmed on juba vahistatud ning väidetavalt on väljastatud käsk veel sadade arreteerimiseks.
Uute arreteerimiskäskude väljaandmine võib tähendada, et kõik katsed veenda vennaskonda uues valitsuses osalema, on luhtumisele määratud, kinnitavad analüütikud.
Meeleavaldajad tunnevad, et olukord on samasugune nagu endise presidendi Hosni Mubaraki ajal, mil Moslemi Vennaskond keelustati ning selle liikmetele peeti inimjahti.
Vahevalitsuse esitatud plaan näeb ette põhiseaduse muudatustega tegeleva nõukogu ametisse seadmise viieteist päeva jooksul. Muudatused pannakse seejärel rahvahääletusele ning järgmised parlamendivalimised toimuksid tõenäoliselt 2014. aasta alguses. Kui uus parlament on ametisse määratud, toimuvad uue presidendi valimised.
Moslemi Vennaskonna poliitiline tiib – Vabaduse ja Õigluse partei, peamine opositsioonierakond Rahvuslik Päästerinne ja kodanikuliikumine Tamarod on kõik armee üleminekuplaani hukka mõistnud.