Venemaa kritiseeris Kuriili saari nõudvat Jaapanit

Üks vaidlusalustest saartest - Kunaširi saar. Foto: Reuters / Scanpix

Venemaa välisministeeriumi esindaja Andrei Nesterenko nimetas vastuvõetatuks Jaapani parlamendis vastu võetud seadust, mis kinnitab riigi õigust neljale vaidlusalusele saarele.

«Me peame Venemaa vastaste territoriaalsete nõudmiste heaks kiitmist sobimatuks ja vastuvõetamatuks,» ütles Nesterenko, kelle kinnitusel on see vastuolus ka mõlemale poole vastuvõetava rahulepingu saavutamisega, vahendas AFP.

Möödunud reedel võeti Jaapani parlamendi ülemkojas ühehäälselt vastu seadus, mille kohaselt Jaapanis Põhjaterritooriumina ja Venemaal Lõuna-Kuriilidena tuntud saared on Jaapani lahutamatu osa. Alamkoda oli seaduse heaks kiitnud juba mais.

Jaapan ja Venemaa pole pärast Teist maailmasõda suutnud sõlmida rahulepingut, mis lõpetaks senini lahendust ootava territoriaalvaidluse nelja saare üle, mida Venemaal tuntakse Lõuna-Kuriilidena ja Jaapanis Põhjaterritooriumina.

1855. aastal sõlmitud Shimoda lepingu järgi tunnustas Venemaa Habomai, Šikotani, Kunaširi ja Etorofu saari Jaapani osana. 1904. aastal puhkenud Jaapani ja Venemaa vahelise sõja tulemusena sai Jaapan endale ka Lõuna-Sahhalini.

Teise maailmasõja käigus kuulutas NSV Liit 1945. aasta aprillis Jaapanile sõja ja okupeeris Lõuna-Kuriili saared, mis avasid NSV Liidule hea väljapääsu ookeanile ja kaitsesid riiki võimaliku Jaapani rünnaku eest.

Kuigi 1956. aastal sõlmisid NSV Liit ja Jaapan diplomaatilised suhted, kirjutati Moskvas alla vaid ühisdeklaratsioon ja rahulepingut ei sõlmitud, sest Jaapan nõudis NSV Liidult jätkuvalt tagasi kõiki nelja saart, kuid kommunistlik impeerium oli nõus loobuma vaid Habomai ja Šikotani saartest.

Jaapan on seisukohal, et vaidlusalused saared pole enne 1945. aastat kunagi Venemaale kuulunud ja NSV Liit okupeeris saared ebaseaduslikult. Venemaa pole nõus aga saartest loobuma, mistõttu ei nõustu Tokyo allkirjastama ka rahulepingut.