/nginx/o/2009/09/25/240955t1h32d5.jpg)
ÜRO Julgeolekunõukogu nõudis täna, et Hondurase võimud tagaksid pealinnas Tegucigalpas asuva Brasiilia saatkonna turvalisuse, edastas USA saadik maailmaorganisatsiooni juures Susan Rice.
ÜRO nõuab Honduraselt Brasiilia saatkonna kaitsmist
/nginx/o/2018/08/24/11310799t1h4f39.jpg)
25. september 2009, 23:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Julgeolekunõukogu mõistis ühtlasi hukka igasuguse surve avaldamise saatkonnale ja selle töötajatele. Ühtlasi tuleb tagada kõigi inimeste turvalisus, kes viibivad saatkonna territooriumil.
Brasiilia saatkonnas varju otsinud Hondurase kukutatud president Manuel Zelaya hoiatas samal ajal, et läbirääkimised kolmekuulise poliitilise kriisi lõpetamiseks nurjuvad, kui putšistid võimust ei loobu.
Kui ÜRO Julgeolekunõukogu kogunes Hondurase kriisi ja Zelaya tulevikku arutama, ütles 28. juuni putšiga kukutatud vasakpoolne liider, et kohtumine de facto valitsuse esindajatega lõppes tulemusteta.
Samuti kutsus ta oma pooldajaid pealinna tulema ja de facto riigijuhile Roberto Michelettile survet avaldama. Micheletti on tõrjunud kõiki nõudmisi, et ta võimust loobuks.
USA, Euroopa Liit ja Ameerika Riikide Organisatsioon on Zelaya kukutamise hukka mõistnud ning ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed otsustavad tõenäoliselt putšistidele samuti suuremat survet avaldada.
Zelaya sunniti kukutamise järel riigist lahkuma, kuid esmaspäeval naasis ta salaja Hondurasesse ja varjus arreteerimisest hoidumiseks Brasiilia saatkonda.
Hoone on sisse piiranud sajad sõdurid ja märulipolitseinikud. Zelaya varjab end seal perekonna ja umbes 40 toetajaga.
Brasiilia välisminister Celso Amorim ütles ÜROs, et konflikt «ohustab meie piirkonna rahu ja julgeolekut» ning nõudis, et Micheletti valitsus Brasiilia saatkonna suveräänsust austaks.
Micheletti sõnul peab Zelaya põhiseaduse rikkumise pärast kohtu ette astuma ning loodab olla võimul novembrini, kui valitakse uus president.
2006. aastal presidendiks saanud Zelaya vihastas kongressi opositsioonijuhte ja äriringkondi sellega, et lõi liidu Venezuela presidendi Hugo Chavezega.
Nad astusid talle vastu, kui ta üritas läbi suruda põhiseadusreformi, kaasa arvatud presidendi ametiaja muutmist.