Euroliitu pürgiv Türgi ei saa Saksamaa üldvalimiste tulemuste üle rõõmustada, sest Saksa kristlike demokraatide (CDU) liider Angela Merkel ei poolda Türgi ühenduse liikmeks võtmist.
Merkeli võit andis hoobi Türgi europüüdlustele
Saksamaa on aga euroliidu suurim liikmesriik ja ka suurim rahastaja. Samuti elab Saksamaal Euroopa suurim türgi kogukond, mistõttu Merkeli karm hoiak mõjub Türgile veelgi raskemalt.
Türgi ajalehed hoiatasid, et Merkeli jätkamine Saksa liidukantslerina tähendab tugevamat vastuseisu Ankara europüüdlustele, vahendas AFP.
«Türgi on kaotaja,» kirjutas liberaalne päevaleht Milliyet pärast Saksa parlamendivalimisi. «Me võime oodata, et Merkel tugevdab oma vastuseisu Türgi liikmesusele,» lisas populaarne päevaleht Aksam.
Kui Merkel seisab Türgi täisliikmesusele kindlalt vastu ja pakub Ankarale privilegeeritud partnerlust, siis tema pearivaal hiljutistel valimistel sotsiaaldemokraatide liider Fran-Walter Steinmeier on veendunud, et Türgi peaks saama kiirelt euroliidu liikmeks. Sotsiaaldemokraadid said pühapäevastel valimistel aga hävitavalt lüüa.
Türgi ajakirjanduse hinnangul on Merkelil nüüd Türgi europüüdluste suhtes vabamad käed ja järgmised neli aastat kujunevad Türgi jaoks keeruliseks.
Juba kaks aastat pärast seda, kui 1957. aastal asutati Rooma lepingutega Euroopa Majandusühendus (EMÜ), avaldas Türgi soovi sellega liituda. 1963. aastal sõlmisidki EMÜ ja Türgi assotsiatsioonilepingu.
Türgi esitas 1987. aastal avalduse saada toona Euroopa Ühenduse nime kandvasse organisatsiooni, mis hiljem nimetati ümber Euroopa Liiduks. Ametlikult sai Türgist ELi kandidaatriik 1999. aastal. 2004. aastal otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi.
2002. aastal peaministriks saanud Recep Tayyip Erdoğani juhtimise ajal on Türgi läbinud edukalt hulga poliitilisi reforme, mis on olulised Euroopa Liiduga ühinemiseks, kuid viimastel aastatel on liitumiskõnelused edenenud aeglaselt.