Kaspia must pärl tõuseb rahvusliidri valvsa pilgu all

Lamba veristamisse paari sammu kaugusel glamuurseid butiike täis kaubatänavast suhtuvad bakuulased kui rutiinsesse vorstilõikamisse.

FOTO: Igor Taro

Tänapäevase Aserbaidžaani kõige olulisemaks ning iseloomulikumaks nähtuseks on selle rahvusliider Haidar Alijev. Maandud Alijevi-nimelises lennujaamas, seejärel sõidad mööda Haidar Alijevi prospekti ning lõpuks jõuad linna, kus iga vähegi suuremat ristmikku või väljakut ehib vähemalt üks hiiglaslik ekspresidendi foto. Bakuu kesktelegraafi ukse kohal ripub telefonitoru hoidev Alijev.

Alijevi pilgu all avaneb esinduslikus hotellis Eesti-Aserbaidžaani ärifoorum ning ühtlasi hoiab ta silma peal nii neljasilmakohtumisel välisministri kabinetis kui ka delegatsioonide kõnelustel läbirääkimisteruumis.

Aserid selgitavad seda isikukultuse tunnustega ülimat austuseavaldust asjaoluga, et tormilistel 1990ndatel lõi just Haidar Alijev Aserbaidžaanis korra majja. Teda ei tsiteerita siiski Lenini ega kardetud Stalini kombel.

Matrjoška-Atatürk

Suveniirilettidel võib traditsiooniliste matrjoškade seast leida Putini ja tema sõprade, Berlusconi, Schröderi ja Chiraci nukukesi. Ka Atatürk ei puudu sellest reast. Kuid mitte vana Alijev.

Üksikutel juhtudel on koos isaliku nõu ontliku kuulajana pildile jäänud praegune president Ilham. Samal ajal on pöörane areng saabunud just Haidari poja presidendiks olemise ajal.

35-protsendiline majanduskasv, mis tekitab ohhoo-reaktsiooni isegi Ansipi valitsuse liikmeil, paistab pealinnas silma eelkõige vohava kinnisvaraarendusena. Kõikjal, kuhu pilku ka ei pööra, käib suur betoonivalamine ja keevitamine.

Ehitustegevus on sedavõrd vilgas ja kõikehoomav, et Riias resideeriva endisest välisministrist suursaadiku Tofiq Zul–fugarovi kinnitusel ootab ta uue Bakuu valmimist meeleldi Lätis. Lisaks lugematutele tornidele käib pealinnas korraga 17 mitmetasandilise liiklussõlme ehitus.

Ühe luksusdžiibi ja poole jalakäija laiused Bakuu südalinna tänavad on võimsa majanduskasvu toel kiirelt autostuvas riigis selgelt ajale jalgu jäänud. Hommikul kella poole kaheksast poole kümneni õhtul kulub autojuhtidel suurem osa energiast signaaliandmise peale. Lõunamaale omaselt asubki sõiduki olulisim nupp keset rooli.

Kinnisvaraarendusse on läinud ka eestlaste esimesed suuremad investeerimiskatsetused. Siiski oli meie välisministril edukalt äri ajavatest kaasmaalastest rohkem alust rääkida saja aasta tagust perioodi meenutavas ajalooülevaates. Äsjane ametlik visiit kandiski eesmärki kahe riigi majandussuhteid elavdada.

Aseri majandus on praeguseks sedavõrd ühekülgne, et tööstus- ja energeetikaministeeriumi nimetuse esimene osa on rohkem moe kui sisu pärast.

«Nende nafta- ja gaasivarud ületavad Kasahstani oma ning moodustavad ligikaudu poole Türkmenistani omadest,» kinnitab välisminister Urmas Paet tunniajalise vestluse järel Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga.

Seega on Aserbaidžaan muutunud oluliseks partneriks Euroopa Liidule, mis vaatab lootusrikkalt ühenduse GUAM püüdlustele rajada Euroopa suunal alternatiivne torujuhe. «Presidendi kinnitusel on kõik teostatav,» sõnas Paet. «Muidugi tuleb tema sõnul lähtuda reaalsetest kalkulatsioonidest.»

Lisaks olla president Ilham Alijev andnud valitsusele käsu hakata mõtlema uuema aja kommunikatsioonitehnoloogiate peale. Et ka poole sajandi pärast, kui väärtuslikud maavarad hakkavad otsa lõppema, oleks, millega kaubelda.

Juhi head ideed

Üldiselt käivadki aserite tunnistuse kohaselt riigis asjad presidendi näpunäidete järgi: riigipea nägi Dubais ilusaid valgeid maju – ja kõikidel Bakuu esindusprospekti äärsetel majadel on korraga tellingud ümber, käis Koreas – ja aastaks 2009 peabki linnas käivituma korealastel juurutatud ühistranspordi juhtimise süsteem ja nii edasi.

Riigi suurimaks probleemiks peavad eranditult kõik – ametiisikust tänavakoristajani – sarnaselt Gruusia ja Moldovaga külmutatud konfliktide teemat. Aserite hinnangul on armeenlased Vene sõjaväe toel okupeerinud viiendiku nende territooriumist ning see olla riigi kõigi hädade peamiseks põhjuseks.

Teine teema, mille riigijuhid ise alati püüdlikult läänest tulnud inimestega kõneldes etteruttavalt tõstatavad, on demokraatia ja inimõigused.

Nii üht kui teist lubavad nad kindlasti arendada, kuid siis tuleb «aga», milleks on riigi keeruline geopoliitiline olukord ning rahvuskultuuri omapära. Aga loomulikult, nagu alati.

Igor Taro reisi Aserbaidžaani maksis kinni välisministeerium.

Tagasi üles