Euroopa Liidu liidrid ei suutnud Brüsselis öhe veninud kõnelustel jõuda kokkuleppele, kui palju peaksid ühenduse liikmesriigid kulutama kliimamuutuste vastu võitlemiseks arengumaades.
Magamata öö kliimakõnelustel pööret ei toonud
Varem on ELi liidrid leppinud kokku laiemas eesmärgis koguda kuni 2020. aastani igal aastal 100 miljardit eurot kliimamuutuste tagajärgedega võitlemise rahastamiseks. Nüüd ei suutnud ühenduse liikmesriigid leppida kokku, kui palju peaks arengumaadele järgmise kolme aasta jooksul raha eraldama, kirjutas euobserver.com.
«Me vajame 5-7 miljardit eurot aastas enne 2013. aastat,» ütles Euroopa Liidu eesistujamaa Rootsi peaminister Frederik Reinfeld ajakirjanikele pärast pingelist kohtumist. «Me teeme terve öö tööd ja tuleme homme tagasi, eesmärgiga tulla lagedale suuremate numbritega.»
Ühenduse eesmärgiks on saavutada Euroopa Ülemkogul kliimaküsimustes vabatahtlik kokkulepe, kuid paljude liimesriikide liidrid ei soovi lubada konkreetseid summasid.
Ühiste seisukohtadega soovitakse minna aga 7.-18. detsembrini vältavale Kopenhaageni kliimakonverentsile, kus maailma riigid peaksid jõudma põhjaliku ja siduva kokkuleppeni.
Rootsi on lubanud 2010. kuni 2012. aastani igal aastal panustada 765 miljonit eurot niinimetatud «käimatõmbamise» rahasid. Suurimaks osamaksjaks on Suurbritannia 880 miljoni euroga, 300 miljoni euro suurust toetust on lubanud ka Soome, Holland ja Hispaania. Taani on lubanud 160 miljonit eurot, Belgia ja Poola mõlemad 150 miljonit eurot, Austria kaalub 80-140 miljoni euro eraldamist.
AFP teatel pole euroliidu kaalukeeled, Prantsusmaa ja Saksamaa, seni oma summat veel avaldanud. Prantsusmaa diplomaatide sõnul on Pariisi panus märkimisväärne.
Oktoobrikuise kokkuleppe kohaselt panustavad kõik euroliidu liikmesriigid vastavalt võimalustele arvestades oma maksevõimega.