Türkmeenid tohivad jälle tsirkuses käia

Jürgen Tamme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türkmenistani president Gurbangulõ Berdõmuhhamedov pealinna Ašgabati tsirkuses.
Türkmenistani president Gurbangulõ Berdõmuhhamedov pealinna Ašgabati tsirkuses. Foto: AFP/SCANPIX

Ligi kümme aastat pärast seda, kui Türkmenistani liider Saparmurat Nijazov keelustas tsirkused, avati pealinnas Ašgabatis täna tsirkus, mille etendust jälgis ka riigi praegune president.


Türkmenistani autoritaarne riigijuht Nijazov andis 2001. aastal käsu kõik tsirkused sulgeda, sest tema hinnangul läks see türkmeeni kultuuriga vastuollu, vahendas uudisteagentuur AFP.

2006. aastal surnud absoluutset võimu ja isikukultust nautinud isevalitseja ei keelanud mitte ainult tsirkuseetendusi, vaid sulges ka kinod, külaraamatukogud ning ooperi- ja balletietendused.

End Türkmenbašiks ehk türkmeenide isaks kutsuda lasknud riigi eluaegne president Nijazov andis näiteks linnadele, ajalehtedele, kuudele ja nädalapäevadele uued nimed enda ning oma lähedaste järgi.

Muu hulgas keelustas Türkmenbaš oma elu ajal ka autoraadio kuulamise, salvestatud muusika taasesitamine, meesterahvastel pika habeme ja juuste kasvatamise. Tema kurikuulsa «ajaloolis-filosoofilise» raamatu «Ruhnama» («Hingelised kirjutised») lugemine tehti Türkmenistani elanikele kohustuslikuks, raamatu kirjastamine avas rahvusvahelistele suurettevõtetele aga tee suurte nafta- ja maagaasivarudega riigi energiaturule.

Nüüd nautis aga riigi uus president Gurbangulõ Berdõmuhhamedov koos pooleteist tuhande lapsega klounide trikke ning loomade naljakaid etteasteid. Berdõmuhhamedov on mitmed Nijazovi eestvedamisel läbi viidud ebapopulaarsed reformid tühistanud ja püüdnud riiki välismaailmale rohkem avada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles