Jahedad suhted NATO ja Venemaa vahel pole võrreldavad külma sõja aegse vastasseisuga, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg täna alliansi välisministrite kohtumisel.
Postimees Türgis: NATO peasekretär ei näe uut külma sõda
13. mai 2015, 19:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me pole praegu samasuguses olukorras,» märkis Türgis Antalya kuurortpiirkonnas toimuval kohtumisel Stoltenberg, kelle sõnul oli külma sõja ajal vastamisi kaks sõjalist blokki – NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsioon – ning vastasseis oli ideoloogiline, puudutades kogu maailma. Samas ütles Stoltenberg, et NATO peab kohanema uue julgeolekukorraga, mis tekkis pärast Venemaa sekkumist Ukrainas.
Peasekretäri sõnul teeb NATO-le muret võimalus, et Venemaa võib annekteeritud Krimmi paigutada muu hulgas ka tuumalõhkepäid, samuti tõi Stoltenberg murekohana välja Venemaa sõjalise kohaloleku suurendamise Mustal merel.
Stoltenberg rõhutas pärast tänast NATO-Ukraina komisjoni kohtumist, et Miski kokkuleppes toodud tingimusi tuleb täielikult täita, kuid Venemaa seda ei tee. «Me mõistame valjult hukka Venemaa agressiivsed sammud, rahvusvahelise õiguse ning rahvusvaheliste kohustuste jätkuva rikkumise,» seisis NATO-Ukraina komisjoni ühisavalduses.
Peasekretäri sõnul teeb NATO-le muret võimalus, et Venemaa võib annekteeritud Krimmi paigutada muu hulgas ka tuumalõhkepäid
«Kõigil Minski lepetele allakirjutanud pooltel on vastutus täita endale võetud kohustusi ning tagada nende täielik rakedamine. Venemaal lasub selles küsimuses märkimisväärne vastutus,» lisati kommünikees. «Ta peab lõpetama jätkuva ja sihiliku olukorra destabiliseerimise Ukraina idaosas läbi võitlejatele osutatava poliitilise, sõjalise ning finantsilise toetuse, viima Ukraina territooriumilt ja Ukraina piiri lähedalt ära oma väed ning sõjatehnika ja toetama täielikult poliitilist lahendust konfliktile, mis on nõudnud üle 6000 inimelu ning mõjutanud tõsiselt tsiviilelanike humanitaarolukorda. Venemaa peab kasutama oma mõju separatistide üle, et kindlustada Minski lepetes toodud tingimuste täitmine. Kõik pantvangid ja ebaseaduslikult kinnipeetavad inimesed tuleb vabastada, kaasa arvatud Nadija Savtšenko ja Oleg Sentsov.»
«Minski lepete täitmisega on kiire,» lisas täna ja homme toimuval välisministrite kohtumisel osalev USA välisminister John Kerry, kes eile kohtus Venemaal Sotšis Vene presidendi Vladimir Putini ja välisministri Sergei Lavroviga. Kerry lisas, et Venemaa ja nn separatistide jaoks on kätte jõudnud kriitiline hetk, mil tuleb hakata täitma kokkuleppeid konflikti lõpetamiseks.
Minski lepete täitmise vajalikkust rõhutas ka Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus. «Kuid on selgeid tõendeid, et Venemaa on kasutanud vaherahu täiendava raskerelvastuse ja sõdurite viimiseks Ukraina territooriumile. Peame oma poliitikas olema järjekindlad ja tugevad, hoidma Venemaale survet,» märkis Pentus-Rosimannus.