/nginx/o/2010/10/27/455885t1h5d85.jpg)
Tänase seisuga Haitil vähemalt 284 elu nõudnud koolerapuhangule pole suudetud piiri panna ja haiguse leviku tipphetk on alles tulekul, vahendas uudistevõrk AFP Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hoiatust.
WHO: Haiti koolerapuhangu tipphetk seisab alles ees
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
27. oktoober 2010, 18:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei usu, et see on kontrolli alla saadud,» tunnistas WHO kooleraküsimuste juht Claire-Lise Chaignat. Tema sõnul soovitab terviseorganisatsioon Haiti võimudel valmistuda halvimaks stsenaariumiks, koolerabakteri levikuks pealinna Port-au-Prince’i.
Tuhanded maavärinas kodutuks jäänud inimesed elavad seal tihedalt koos ajutistes laagrites. Nende ainsaks varjupaigaks on laagrid juba alates 12. jaanuari maavärinast, milles hukkus 250 000 inimest.
Samas on WHO andmeil praeguseks vähenenud koolerasse nakatunute suremus. Kui puhangu alguses suri kümme protsenti koolehaigeist, siis nüüd on see näitaja vähenenud 7,7 protsendile. See näitajad jääb aga kõvasti üle ühe protsendi, mis on WHO jaoks kontrolli all oleva koolerapuhangu indikaator.
Alates möödunud nädalast on koolerasse jäänud üle 3600 haitilase.
Chaignat’ sõnul on WHO-le siiani arusaamatu, kust Haiti epideemia alguse sai. «Meid üllatas väga see epideemia Haitil. Me pole sealt kunagi varem koolerat leidnud,» ütles ta.
Äge soolenakkus levib vibrio cholerae bakteriga saastatud vee ja toiduga. Kuigi koolerat saab ravida, teevad tõve ohtlikuks lühike peiteaeg, mis kestab mõnest tunnist viie päevani, ning haiguse põhjustatav kõhulahtisus, mis võib väga kiiresti viia tõsise vedelikukaotuseni.
Tänavu märtsis avaldas WHO muret sagenevate suurte koolerapuhangute pärast. Toona oli selliseid epideemiaid esinenud järjest Angolas, Etioopias, Somaalias, Sudaanis, Vietnamis ja Zimbabwes.