Venezuela opositsioon võitis suurelt eilsed parlamendivalimised, saavutades rahvusassamblees enamuse, teatas riiklik valimisnõukogu.
Venezuela opositsioon võitis parlamendienamuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Opositsioonikoalitsioon Demokraatliku Ühtsuse Ümarlaud (MUD) saavutas 167-kohalises rahvusassamblees vähemalt 99 kohta, valitsev Sotsialistlik Ühtsuspartei (PSUV) on võitnud 46 kohta.
22 parlamendikoha puhul ei ole tulemust veel teatavaks tehtud.
Pealinna Caracase kesklinna tänavatel puhkes pärast keskööd rõõmupidu, kui riikliku valimisnõukogu president Tibisay Lucena osalised valimistulemused teatavaks tegi.
Sotsialistist president Nicolás Maduro teatas telepöördumises valimiskaotusega leppimisest. «Me tuleme oma moraali ja eetikaga neid ebasoodsaid valimistulemusi tunnustama, aktsepteerima ja ütlema meie Venezuelale, et põhiseadus ja demokraatia on võitnud.»
Valimisvõit tugevdab opositsiooni kätt suurt võimutäiust omava presidendi vastu, ent opositsioonil ei õnnestunud võita loodetud superenamust.
PSUV on Venezuela poliitikas domineerinud viimased 16 aastat.
Maduro kutsus opositsiooni oma leeriga koos elama.
Valimiste eel oli ta lubanud mis tahes hinnaga võimule jääda, ent valimiste järgses telepöördumises oli presidendi toon leplikum. «Me kaotasime täna lahingu, ent võitlus uue ühiskonna ülesehitamiseks alles algab.»
Venezuela opositsioon kuulutas võitu juba enne osaliste tulemuste väljakuulutamist.
«Tulemused on sellised, mida lootsime! Venezuela on võitnud,» kuulutas opositsiooni üks liidreid Henrique Capriles suhtlusvõrgustikus Twitter. «Me oleme alati öelnud, et see on õige tee: alandlikkus, küpsus ja rahulikkus.»
Septembris 14 aastaks vangi mõistetud opositsiooniliidri Leopoldo Lópeze abikaasa Lilian Tintori teatas internetis avaldatud sõnumis: «Võitsime suurelt, me võitsime hästi.»
Maduro sõnul on opositsiooni võidu näol tegemist kontrrevolutsiooni ja USA toetusega majandussõja võiduga.
Riigipea lubas viimastel kampaanianädalatel, et tema pooldajad tulevad valimiskaotuse korral tänavatele kaitsma kauaaegse presidendi Hugo Cháveze loodud sotsialistlikku süsteemi.
Pühapäeval häält andes oli ta siiski teist meelt. «Venezuelas peab valitsema rahu ja demokraatia,» ütles Maduro Caracases. «Ma olen öelnud, et me toome võitluse tänavatele, kuid võib-olla ma eksisin. Me ei saa minna sinna, kus oleme alati olnud.»
2013. aasta aprillis Cháveze surma järel Caprilese ees napilt presidendiks valitud Maduro populaarsust on vähendanud lokkav kuritegevus, hüperinflatsioon ning tarbekaupade nappus.
Tegemist on järjekordse hoobiga Ladina-Ameerika vasakleerile. Argentina rahvas valis novembris presidendiks ärimeelse konservatiivi Mauricio Macri. Sellega lõpeb riigis 12 aastast kestnud vasakpoolsete võim.
Brasiilia vasakpoolne president Dilma Rousseff seisab silmitsi ühekordsete toetusnumbrite ning tagandamiskatsega.